· Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolonistid olid paremini relvastatud · Indiaanlaste hõimude vahel puudus koostöö, mida eurooplased ära kasutasid. · Kümnete tuhandete indiaanlaste vastas seisid peagi sajad tuhanded kolonistid 18
Ja mõni päev hiljem ilmus välja andarm ja viib traudli Inningisse. Umbes kolm nädalat hoiavad ameeriklased teda kaheinimsekambris. Ülekuulaja saksa juudist USA ohvitser käsib Traudlil kirja panna oma mälestused viimasest päevast füüreri punkris. Kolm lehekülge teksti, millest ohvitser oli nii haaratud, et pakub traudlile avaldamise õiguse eest 5000 dollarit. Traudl lükkab hirmust avalduse tagasi. Ameeriklaste juures ei tundnu ta hirmu. Seal käituti korrektselt, vihkamise ja vaenuta. Traudl ei teadnudm mis sai teiste füüreri juures teeninud inimeste saatusest, kuid nende vastu ei tuntud ka suuremat huvi. 1947. aastal mõisteti Traudl ametlikult õigeks. Koguni kahel korral. Teised sekretärid nii hästi ei pääsenud, kuna nad jäid füürerile lõpuni truuks. Kaotusrohked 1960. aastad. 1962 suri traudli isa ja 1969 suri ka ema. Viimane surm mõjus kõige rängemalt. 1960 aastast kuni tänini vaevavad Traudlit depressioonihood. Haiglaravi,
annaabi.ee 
