Lapsed kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust. Varajane tõrjutus seostub ennekõike hilisemate akadeemiliste raskustega. Sellistes olukordades vajab laps täiendavat sotsiaalsete oskuste õpetamist, et oskaks toime tulla suhtlemisel teistega, saaks positiivseid kogemusi ja suudaks välja rabeleda raskustest. Lastegruppides võib esineda tihti vaenusuhteid ja kiusamist. Lapsed, kes on lasteaias agressiivsemad, kalduvad seda olema ka koolis. Agressiivne käitumine seostub 5-8 aastastel lastel raskustega suhetes ning olles kaaslaste poolt tõrjutud. Väga oluline on märgata lastel erinevaid puudujääke sotsiaalsetes oskustes ja käitumises ning võimalikult vara sekkuda. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitav. Mõnel lapsel on selline õppimine raskendatud
industrialiseerimise mõju argipäevale (uus ajataju, uued sotsiaalsed rütmid, muutused toitumises) ,,Argipäeva ajalugu" 1989 Argiajaloo küsimused: Mida inimesed teevad ja kuidas nad teevad seda, mida teevad, seda nii töö- kui puhkepäevadel? Kuidas nad teenivad oma igapäevast leiba? Kuidas nad puutuvad kokku aja ja ruumiga ning kuidas nad omastavad ajalisust ja ruumilisust? Kuidas nad loovad voi kaotavad sõprus- või vaenusuhteid töökaaslaste või naabritega, perekonna või sugulastega. PAUL STEEGE: ,,Must turg, külm sõda: Argielu Berliinis 1946-1949" (2008) Uurimus, mis kirjeldab suure põhjalikkusega berliinlaste argielu sõjajärgsetel aastatel, raskusi toidu ja muu eluks vajaliku hankimisel; näitab, kuidas toimub sõjajärgse eriolukorra samm-sammuline normaliseerumine, sellega kohanemine.Raamat näitab samuti, kuidas igapäevatoimingute käigus võttis kuju külma sõja ideoloogia; kuidas see ei
annaabi.ee 
