Indiaanlastel on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Neil on rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk. Indiaanlasi kutsuti punanahkadeks seepärast, et nad värvisid ennast. Neil on kõrge, tavaliselt küllaltki lampe laup ning jõuline ja kongus nina. Silmavärv on indiaanlastel enamasti tumepruun. Indiaanlased on tavaliselt keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, samuti erinesid nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, kui mehed käi jahil ning kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändleva eluviisiga, elasid telkised ning elatusid piisonijahist. Koduloomi peale koera tundi ainult Andides ja Mehhikos. Põhja-Ameerika põliselanike jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Rituaalse sõjatantsuga usuti, et kaitsehinged annavad jõudu vastase võitmiseks.
Ameerika Ühendriikide sünd Enne eurooplaste tulekut elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asustasid Ameerika arvatavalt 25000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Nad kõnelesid erinevaid keeli ning samuti erinesid ka nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Esimesteks eurooplasteks Põhja-Ameerikas olid hispaanlased. Nende kõrval võis kohata ka inglasi, prantslasi, hollandlasi ning teisigi rahvaid. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt. Suurem osa väljarändajatest pärines usuliselt või poliitiliselt allasurutud kihtidest. 1607. aastal rajati esimene püsiv Inglise koloonia Jamestown Virginias. Inglise puritaanid asustasid
Vaevalt oli Suiski selle tagasitõrjumisega toime tulnud, kui 1607. aastal ilmus välja uus isehakanu Vale-Dimitri II, kes nagu tema eelkäijagi tugines poolakate toetusele. Moskva vallutamiseks siiski jõudu ei jätkunud ning 1608. aasta suvel jäi Vale-Dmitri II laagrisse linna külje alla Tusinosse. Isehakanust vabanemiseks võttis Suiski vastu Rootsi abipakkumise, mis tegelikult külvas veelgi segadust juurde. Rootsiga vaenusuhetes Poola kasutas võimalust Venemaale sõda kuulutada. Osa 1609. aasta sügisel üle piiri tulnud Poola vägesid asus piirama Smolenski kindlust, teine osa võttis kohe sihi Moskva peale. 24. juunil 1610 toimunud Klusino lahingus said Rootsi-Vene ühisväed hetman ólkiewski juhitud Poola kuningavägedelt rängalt lüüa. Suiski oli nüüd kaasaegsete sõnul ,,kull ilma sulgede, noka ja küünisteta." Kujunenud olukorras pidasid bojaarid kõige mõistlikumaks pakkuda Moskva
annaabi.ee 
