Kõrvuti kuningavõimu tugevnemise ja rahvusriikide väljakujunemisega Lääne-Euroopas üritasid ka esimesed varauusaegsed keisrid suurendada oma võimu ning lootsid kui mitte keskaegse universaalmonarhia taastamist, siis vähemalt Saksa alade tihedamat koondamist keisrivõimu ümber. Maximilian I reformid. Viimaseks rüütliks kutsutud Maximilian I [1493–1519) oli esimene keiser, kes ei lasknud end paavstil kroonida. Vürstide omavaheliste vaenuste lõpetamiseks kuulutas keiser 1495. aasta Wormsi riigipäeval välja „igavese rahu” ning asutas tülide lahendamiseks Maini-äärsesse Frankfurti keiserliku õuekohtu (Reichskammergericht). Menetluse aegluse tõttu muutus õuekohus küll tollase Euroopa pilaaluseks, aitas aga sellegipoolest kaasa varauusaegse õiguskorralduse arengule, sealhulgas rooma õiguse retseptsioonile. Keiserlik õuekohus, selle ajalooline tähtsus. Tähelepanuväärne oli ka õuekohtu asukoha
valitsejaks. Kõrvuti kuningavõimu tugevnemise ja rahvusriikide väljakujunemisega Lääne- Euroopas üritasid ka esimesed varauusaegsed keisrid suurendada oma võimu ning lootsid kui mitte keskaegse universaalmonarhia taastamist, siis vähemalt Saksa alade tihedamat koondamist keisrivõimu ümber. ,,Viimaseks rüütliks" kutsutud Maximilian I [14931519] oli esimene keiser, kes ei lasknud end paavstil kroonida. Vürstide omavaheliste vaenuste lõpetamiseks kuulutas keiser 1495. aasta Wormsi riigipäeval välja ,,igavese rahu" ning asutas tülide lahendamiseks Maini-äärsesse Frankfurti keiserliku õuekohtu (Reichskammergericht). Menetluse aegluse tõttu muutus õuekohus küll tollase Euroopa pilaaluseks, aitas aga sellegipoolest oluliselt kaasa varauusaege õiguskorralduse arengule, sealhulgas rooma õiguse retseptsioonile. Tähelepanuväärne oli ka õuekohtu asukoha lahutamine
annaabi.ee 
