üksteisega õiguslikke sidemeid ning omavahelisi konflikte sai lahendada üksnes jõuga. Vaenus ei olnud lihtsalt ürgsete tungide väljamäratsemine, vaid õiguspärane käitumine. Vaenus oli eraviisiliselt teostatav täitemenetlus. Kui teatati vastasele vormikohaselt vaenusest, tahtis ta sellega teostada oma tegelikke nõudeid ja sundima võlglast täitma oma õiguskohustusi. Sundtäitmine lõpetati ka vormikohaselt, vahepeal aga oldi üksteisega vaenujalal. Vaenuse tehnika seisnes kahjutegemises ja teise alistuma sundimises. Rüüstati teise maid ja külasid kuni üks alla andis, mõlemad kurnatusest loobusid ja lahendasid asja vandekohtu läbi. Kõige enam kannatasid vaenusega Kõige rohkem kannatasid rüüstatud maadel elavad talupojad. Omaõigust oli lubatud kasutada ka üleastunud valitseja suuhtes. Seda nim. Faidaks. Suhete klaarimine vabade inimeste nõudel valitsejaga, käis kindlate reeglite järgi ning kaotaja lubas loobuda kättemaksust.
aastal Pihkvasse. Liivimaa lootis teha Leeduga ühise sõjaliidu, millega isegi Maapäev oli algul nõus, kui aga sõjaks läks, leedukaid polnud. Pletenbergi väe puhkes taud, mistõttu sõjapidamine katkestati.1502. alustati taas sõda Pihkva all. Oli Smolino lahing, mis pmst lõppes viigiga. Liivimaa poliitiline ajalugu XVI saj: Reformatsiooni mõju Liivimaa poliitilisele organisatsioonile. Läänemaa kodusõda. Samuti seot kodadjuutoritega. Vaenuse põhjuseks oli Saare-Lääne piiskopi Reinholdi tüli oma alamate, eeskätt mõnede Läänemaa vasallidega, kes kutsusid 1532. aasta sügisel endale uueks piiskopiks koadjuutor Wilhelmi. Wilhelm suutis end kehtestada aga vaid piiskopkonna mandriosas, samas kui saared jäid Reinholdi kontrolli alla. Neli aastat väldanud konflikt lõppes Reinholdi võiduga, Wilhelm pidi oma taotlustest loobuma ning tüli peasüüdlasteks tehti Läänemaa vasallid. Koadjuutorivaenus.
annaabi.ee 
