sest president ja valitsus pole oma kohustusi täitnud. Ta kutsus rahvast meeleavaldustel näitama rahulolematust valitsuse ja presidendiga. 7. veebruaril kutsus Rajoelina rahvast protestimarsile presidendilossi ette, kuhu minna oli keelatud. Sõjavägi avas rahva pihta tule, surma sai üle 30 inimese, haavatuid oli tosinate kaupa. Kokkupõrked valitsusvägede ja ülestõusnute vahel kestsid tükk aega. 10. märtsil teatas sõjaväe juhtkond, et neil on korralagedusest kõrini ja nad annavad vaenupooltele leppimiseks 72 tundi, vastasel korral võtavad nad võimu enda kätte. Sellega lõpetas sõjavägi presidendi toetamise ja keeldus ülestõusnute vastu jõudu kasutamast. 16. märtsil vallutas rahvas presidendilossi, kus president parajasti ei viibinud. 17. märtsil lahkus president riigist. 18. märtsil võttis Rajoelina riigi juhtimise üle. 21. märtsil 2009 vannutati ta ametisse. Rajoelina on Aafrika kõige noorem riigipea: ta oli ametisse astudes 34-aastane
Rõigas, Anneli. "Kauge" sõda Balkanil teise Liibanoni algus? 3. Rahva Hääl 3. detsember 1993, lk. 3. Kasutatud kirjandus 1. Bahovski, Erkki. Kas uus vaatus Bosnia sõjateatris? Postimees 19. juuli 1995, lk. 9. 2. Bosnia agoonia algas serblaste mässuga; Lühiülevaade konflikti üksikasjadest ja peaprobleemidest. Eesti Sõnumid 1. september 1995, lk. 5. 3. Bosnia sõja lühiülevaade. Sõnumileht 15. detsember 1995, lk. 7. 4. Bosnia vaenupooltele tutvustati suurriikide uut rahuplaani. Postimees 7. juuli 1994, lk. 10. 5. Bosnia-Hertsegoviina konflikti kronoloogia. Eesti Päevaleht 28. detsember 1995, lk. 5. 6. Erilaid, Tõnis. Euroopa ääremaadel keevad konfliktikatlad. Õhtuleht 13. juuli 1995, lk. 2. 7. Genfis otsitakse poliitilist lahendust Bosnia sõjale, USA Senati ja Venemaa Riigiduuma mäng sanktsioonide ümber. Postimees 14. mai 1994, lk. 6. 8. Hiietamm, Aadu
annaabi.ee 
