Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki. Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. aasta lõpukuudel. 1918. aasta kevadel kasvas see üle kodusõjaks, mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele- punastele ja valgetele. Lisaks sõjale kannatasid elanikud mõlema poole vägivalda ja terrorit. 1918. aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Jekaterinburgis ka Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921.
1918. aasta kevadel kasvas see üle ulatuslikuks poliitiliste jõudude vaheliseks siseriiklikuks vennatapusõjaks-kodusõjaks. Enamlaste vastu olid ka teised riigid. 1918. aasta kevadel algas interventsioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse- Suurbritannia, Prantsusmaa, USA jt viisid oma väed Venemaale. Nõukogude võim suutis aga luua võitlusvõimelise Punaarmee ning kokkuvõttes sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli mõlemale vaenupoolele - punastele ja valgetele. Elanikud pidid taluma mõlema poole vägivalda ja terrorit. Lenini otsesel korraldusel tapeti Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perekonnaga. Hukkus 13 miljonit inimest. Vladimir Lenin oli sotsialistliku riigi rajaja. Stalin oli esialgu kommunistliku partei peasekretär, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Stalini ajal majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele
ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused ulatusid 13 miljoni inimeseni. 3)Mida tähendab lause ,,maakera värvub punaseks"? See tähendab seda, et kommunistid võidavad kõigepealt Venemaa endale ja siis järjest ülejäänud riigid. 4)Mida tähendab sõjakommunism ja NEP? Kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks
Enamlaste võimuletulekuga ning ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa pol jõud, ühiskonnakihid ning ka välisriigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. 1918 saatsid Inglismaa, prantsusmaa, ameerika ühendriigid jpt riigid oma väed Venemaale ning algas interversioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim lõi Punaarmee ja seisis survele vastu. Kodusõda oli julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. Enamlased tapsid Nikolai II koos perekonnaga. Punaarmee võitis kodusõja. Enamlased veendusid, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas enamlasi mässuliikumisi tegema, et õhutada maailmarevolutsiooni. Maailmarev teenistusse rakendati Komitern ja sõjaväeluure. Kõik õhutamiskatsed välisriikides ebaõnnestusid ning enamlased keskendusid esialgu sotsialismi ehitamisele ainult Venemaal. Uus majanduspoliitika kodusõja ajal = sõjakommunism
annaabi.ee 
