lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest. 20. juunil 1940 kogunes Tallinna töölisvõimla saali Pärnu maantee 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid I Riigivolikogu liikmed Neeme Ruus, Aleksander Jõeäär ja Voldemar Jaanus ning Oskar Sepre, kes 149 protsessil olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud amnestia läbi 1938. aastal ja teised Ametiühisuste Kesknõukogu tegelased. Töölised nõudsid: Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga kaitseliidu laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest [12]. Edasi võeti vastu tervitus Punaarmeele, milles öeldi: Stalini, Molotovi ja Vorošilovi ja teiste Nõukogude Liidu juhtide tark rahupoliitika on... ulatanud vennalikult abistava käe Eesti töötavale rahvale
Massimeeleavaldus. 20.juuni varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem Vabaduse väljakul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest. Töölised nõudsid: Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga kaitseliidu laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest 21. juuni hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. Juunipööre
selle parimaid traditsioone. See kirglik ja mäsuline raamat oli otsekui vägusävatus ja kõemüin vesise ja võtsi retoorika ning epigonismi kal-duva luuleilutsemise pseudopatriootliku sõakõina sekka. «Kalevipojaga» algatatud rõujate-vastase võtluse teema on «Tasujas» saanud haarava, ajalooliselt konkreetse käitluse, julge ja ilma mingisuguste kompromissideta lahenduse. Milliseid subjektiivseid kiindumusi kangelasel ka ei oleks --vaenuliste leeride vahel ei saa olla kokkulepet, ei saa olla isiklikku õne, kuni pole vabaks saanud rõutud rahvahulgad. «Tasujat» iseloomustab üev revolutsiooniline romantika, mille aluseks on reaalne elutegelikkus ja rahva vabadusvõtluse paatos. Jutustusele on omane süav poeetilisus ning ütlasi nii kujude kui südmustiku ja väjenduslaadi teatav poeetiline stilisatsioon, kõge teisejägulise ja väemtätsa hügamine, kogu täelepanu koondamine kesksele,
annaabi.ee 
