8 sajandi sai alguse kreeklaste kolinosatsioon Vahemerel ning Mustal meres, mis tõttu umbes 600a eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik koralus, linnriigid kujunesid nii Keeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamdao lid Spata, Ateena ja Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad 500-478: 490 aastal koraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse, said ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa, 480 a tungis uuesti Pärsia ning sai Ateena ja Sparta juhtimisel lutti. Pärslased tõrjuti välja
toiduportsjonit ja oli ka suurem töökoormus. 5. Keda võiks sotsialistlikus praktikas näha Tümpsa tegelaskuju taga? Põhjenda. Hästi töökat, ustavat, omaette olevat, aktiivset, vastutustundlikut ja ennast ohverdavat isikut. 6. Vaenlase kuju loomine on üks sotsiaalpsühholoogilisi mõjureid. Mida niisugune manipulatsioon annab? Kirjelda märksõnadega farmi ja välismaailma vahelisi suhteid. · Pingelised · Kahtlustavd · Vaenulised farm Selline manipulatsioon võib muuta hea halvaks. Oleneb milline see on, kui on inimene endakasupüüdlik siis ta võidab sellega poolhääli. 7. a) Kirjelda MÄLU kujutamist Orwelli loos. Mälu on seal kujutatud kui kõrbe. Nimelt kõrbetuuled tekitavad alati uusi liivaluiteid, mistõttu see ei jää kunagi samaks ja ajapikku kustutab kõik. Sama oli ka "Loomade farmis", kus loomade mälust pühiti kõik õpitu,kuid ainult mõnel
vastutamatusele. Selle jälgimise kõrval on jäänud hõredaks nii ühiskondliku olustiku kui ligioleva välise looduse kirjeldus. Nende oriinimeste sümpaatiate ja antipaatiate esilekriipsutamises on erilist tähelepanu äratanud riidlevad naised. Tõepoolest, haugutav Kaasi Tiina sünnitusvaludes vaevleva Laia Viiu akna taga see on põrutavamaid ja meeldesööbivamaid tigeduspilte. Aga ,,Kahes paaris ja ühesainsas" ei tülitse mitte ainult naised isekeskis: vaenulised loomusunnid satuvad kähku kihku, naiste, meeste ja laste vahel. Hüvasti tagasihoidlikult torisevad eesti eided ja taadid, kui ka seitsmekümneaastane vanapoiss närudes keppi tõstab teist kiusava poisikese karistamiseks ja seda vannub ,,saadana hingeks"! Hilisema Tammsaare ,,Sõjamõtete" tunnistust mööda on inimese loomus kuri (,,kuri on inimene algusest saadik"). On nagu oleksid juba ta ,,Kahe paari ja üheainsa" kodusõjad selle tunnetuse eelkajastuseks. Me võime ta kantnikumaja
taplusse sekkumas, saadan ma selle pihta oma välgu. Siis alles saate tunda, mis tähendab Zeusi viha." Seda öelnud, ronib jumalate isa oma vankrile ja kihutad tuhatnelja Idamäele, kust ta asub tähelepanelikult lahingutandrit jälgima. Jumalad ja jumalannad on Zeusi sõnadest heidutatud ning jäävad Olymposele. Kui päike tõuseb, seavad kreeklased ja troojalased end relvisse ja ruttavad jälle lahingusse. Varsti on vaenulised väed tihedasti üksteise vastas ning taas korduvad juba tuttavad verised vaatepildid: sõda nõuab uusi ohvreid, tekitab uut valu, uued sangarid langevad ja riisutakse paljaks. Nii võideldakse kogu hommikupoolik, kuni keskpäeval paneb Zeus kreeklaste ja troojalaste sõjaõnne kaalule ühele vaekausile kreeklaste ja teisele troojalaste saatuse. Viimane on raskem, see tähendab, et õnn on troojalaste poolt.
annaabi.ee 
