Eesti kunst 1970-ndatest tänapäevani 1. Rühmituste aeg.Kes kuulusid ANK-64, Visaritesse ja Soup-69?Iseloomusta! 1964. aastal algab kunstirühmituste periood - ANK '64, veidi hiljem Visarid ja SOUP 69. Varem lihtsalt ei olnud võimalik end sarnaste tõekspidamiste, karmi stiili vastase ja radikaalsete vaadetega rühmitusena klassifitseerida, sest siis oleks seda tõlgendatud vaenulikkusena nõukogude korra suhtes. ANK- 64 tõuseb esile oma rõhutatult positiivse ja eetilise maailmasuhtumisega. Rühmitus. ANK '64 viis 1960. aastate lõpul paljud kunstiotsingud radikaalse äärmuseni, tuues eesti kunsti teadliku eemalehoidmise, enesesse kapseldumise ja jaheda privaatsuse. Sellese rühmitusse kuulusid näiteks Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Malle Leisi, Andrest Tolts ja Jaan Elken. Visarid( Simuna kihelkonna murrakus "rahulolematud")- Visareid iseloomustab
eemalseisja? Keeldumine on tihtipeale raske, kuna seda seostatakse isekuse ja hoolimatusega. Samas eeldab äraütlemine otsustamist ja valiku tegemist, mida ei soovita teha. Siin on vaja kasutada enesekehtestamise oskust. Keeldumise puhul on esmatähtis, et ,,ei" oleks konkreetne ja kindel. Vastasel korral on suur tõenäosus, et keeldumine põhjustab vaid segadust ja ebamäärasust ning annab võimaluse ümberrääkimiseks. Lakoonilisust ja ühesõnalisust võidakse aga tõlgendada vaenulikkusena. Vajadusel on otstarbekas kasutada keeldumisel ka konkreetseid põhjendusi, miks palve tagasi lükatakse või miks ülesannet vastu ei võeta. Kuulates on oluline ju ka ennast aktsepteerida. Peaks vältima lubamist endaga manipuleerida. Kui tunned ära, et abivajaja tegelikult ei vajagi abi vaid järjekordset kõrva, kellele kurta, on targem teemat vahetada. Ehk viib positiivsus tema mõtted siis mujale. Nüüd on temalgi selge, et asjatu halamine ei vii sihini. ..
1. Dementsusega kaasnevad kognitiivsed häired - Amneesia - mälu ebaloomulik halvenemine - Afaasia - oskamatus kasutada kõnet või sellest aru saada - Apraksia - võimetus eesmärgipärast ja varem osatud motoorset tegevust planeerida ning lõpule viia - Agnoosia - suutmatus ära tunda asju isikuid ja kohti - Otsustusvõimetus - Desorientatsioon ajas ja ruumis Dementsusega kaasnevad ilmingud 2. Käitumishäired - Passiivsus - Agiteeritus, mis väljendub vaenulikkusena, agressiivsusena, kärsitusena, ekslemisena jms Psüühikahäired - Tajumishäired: hallutsinatsioonid, väärkujutlused - Luulumõtted - Ärevus, depressioon - Hirmud Dementsusega kaasnevad ilmingud 3. Isiksuse muutus · Varem esinenud isiksuse joonte teravnemine või totaalne isiksuse muutumine · Isiksuse muutust kirjeldataks kuni 90 % dementsetest. · Dementsuse diagnoosimiseks peab häire olema kestnud vähemalt 6 kuud