inimese elutunnetust - seda, mida ei suuda traditsiooniline luule. Ekspressionismi keskseks on autori eneseväljendus, autori intensiivne suhe maailmasse. Ekspressionist ei näe, vaid vaatab; ei kirjelda,vaid elab läbi; ei taju, vaid otsib. Elutunnetus on traagiline,esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja eluolusid. Kujutusobjektideks vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused, nälgivad lapsed. Vaenlases ei nähta vastast, vaid venda ja kaaskannatajat, prostituudis otsitakse jumalikku. Teatris - protest ja mäss valitseva elukorra vastu. Näitlejate liigutused on järsud ja nurgelised, kõne paisub sosinast karjeks. Bertolt Brecht - eepilise draama rajaja. Näitekirjanik, lavastaja ja teoreetik. Inimese olemus sõltub neist sotsiaalsetest suhetest, milles ta elab. Peategelaseks on Brechti teatris vaataja, sest just tema peab leidma tegelikus elus lahendused
Nende vahel oli 3 sõda, mida kartaagolaste puunlaste nimetamise tõttu tuntakse Puunia sõdadena. I Puunia sõda: peamiselt merel ja Sitsiilias. Peale laevastiku hankimist said võidu ning osa Kartaago valdusi roomlased. II Puunia sõda: peale Hannibali juhtud vägedega Cannae lahingu võitu suutsid Rooma väed siiski puunlased taganema sundida. Roomlaste võimu alla langesid ka Sürakruusa Sitsiilias. III Puunia sõda: umbusu tõttu vanas vaenlases ning kartuses, et kartaagolased taas ründavad vallutasid ka hävitasid nad Kartaago 146 eKr. Puunia sõdade ajal laiendas Rooma oma valdusi ka itta. Allutati Makedoonia ning pärisid ka Pergamoni. Nii sai Roomast Vahemere valitseja. Vabariigi ajal olid riigiorganiteks: · Magistraadid üheks aastaks valitud ametnikud, olid kollegiaalsed ehk korraga oli ametis vähemalt 2 inimest vältimaks diktatuuri.
annaabi.ee 
