Praegusajal enam lindude kasulikkust või kahjulikkust ei rõhutata. Näiteks Rein Kuresoo märgib vaid, et harakas ei ole looduskaitse all. Kui aga tõesti püüda harakat lahterdada nende kriteeriumide alusel, tuleb öelda: "kuidas kunagi". Hinnang oleneb sellest, kelle seisukohast on lähtutud. Eelkirjeldatud uuringute alusel võiksime öelda, et kasu ületab kahju. Mõni inimene võib ju ka vastupidi arvata. Aga mis õigus on inimesel kiitsaka toiduportsjoneid vaekausile panna? Harakal on looduses oma koht. Selles seisnebki tema kasulikkus. Kasutatud kirjandus http://www.eoy.ee/projektid/al2003/voldik.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PICPIC2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PICPIC3.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel552_543.html
Jumalad ja jumalannad on Zeusi sõnadest heidutatud ning jäävad Olymposele. Kui päike tõuseb, seavad kreeklased ja troojalased end relvisse ja ruttavad jälle lahingusse. Varsti on vaenulised väed tihedasti üksteise vastas ning taas korduvad juba tuttavad verised vaatepildid: sõda nõuab uusi ohvreid, tekitab uut valu, uued sangarid langevad ja riisutakse paljaks. Nii võideldakse kogu hommikupoolik, kuni keskpäeval paneb Zeus kreeklaste ja troojalaste sõjaõnne kaalule ühele vaekausile kreeklaste ja teisele troojalaste saatuse. Viimane on raskem, see tähendab, et õnn on troojalaste poolt. Kohe saadab Zeus välgu kreeklaste ridade pihta, kes hirmuäratava kärgatuse peale segadusse satuvad ja laiali pudenevad, mida vaenlane kohe ära kasutab, neid jälitama asudes. Taganemisel jääb üksikuna maha vana Nestor. Ta langeks kindlasti troojalastele kergeks saagiks, kuid Diomedes keerab seda nähes oma vankri ringi ja kihutab metsikult
annaabi.ee 
