1)isikulised (personaalpronoomenid) mina, sina, tema jne. 2) enesekohased (refleksiivpronoomenid) näitavad, et tegevuse objekt või omaja langeb kokku tegevuse subjektiga, nt ise : enese ~ enda, oma, iseenese ~ iseenda 3) Vastastikused ehk (retsiprookpronoomenid) näitavad, et kaks või enam vastastikku toimivat tegevuse objekti või omajat langevad kokku tegevuse subjektidega. Neid on kaks: üksteise, teineteise. Mõlemad on vaegmuutelised sõnad, millel puudub ainsuse nimetav ja mitmuse vormid. Asesõna üksteise osutab kahele või enamale, teineteise ainult kahele. 4) Näitavad(demonstratiivpronoomenid) viitavad mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele. see, too, sama, teine, muu, niisugune 5) küsivad-siduvad (interrogatiiv-relatiivpronoomenid) Küsivad-siduvad asesõnad on kes, mis, kumb, missugune, milline, mäherdune,
3) jaotatavad ja jaotamatud (loendatatavd/loendamatud) sõnad, vrd vesi vs laud. Vastandus toimub siin sisu homogeensuse alusel homogeense sisuga on jaotatavad ja mittehomogeense sisuga jaotamatud sõnad. Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Põhiküsimus, mis selle eristuse raames kerkib, on see, kas osa asjast on veel sama kui asi ise, st kas osa veest on vesi? (on); aga kas osa lauast on laud? (ei ole). Osa substantiive on vaegmuutelised arvukategooria suhtes, st nende vormistikus puudub kas mitmus või ainsus. Sellised sõnad on: a) ainsussõnad e singularia tantum, nt katk, ilu, au; b) mitmussõnad e pluralia tantum, nt leetrid, tangid, kruubid, vuntsid, traksid. 7. Omadussõna e adjektiiv - Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Morfoloogiliselt on tegemist käändsõnaga.
annaabi.ee 
