See algabki sellest, et sisekõrva teos olevad kuulmisrakkude karvakesed hävivad. Mida suurem hulk neid kaob, seda madalam on ka kuulmise tase. Ka minu vanaisa kuulmislangus on arvatavasti alguse saanud tema endisest töökohast, mis oli üsnagi lärmakas Minu vanaisa kuuleb küll, kuid mitte arusaadavalt. Selleks, et ta ka aru saaks, pean mina ning teised pereliikmed valjult ning võimalikult selgelt temaga suhtlema, olgu see telefoni teel või silmast- silma suhtlemisel. Vaegkuuljatel on võimalik kuulmise parandamiseks kasutada kuuldeaparaati. Kuuldeaparaat püüab mikrofoniga helisignaalid kinni ning muudab selle digitaalseks, heli kompressitakse ning eraldatakse taustamürast, kõnesagedused muudetakse taas analoogkujule ning suunatakse kuulari vahendusel kuulmekäiku. Kuulde aparaat muudab põhimõtteliselt kõne võimsamaks ja tugevamaks, aga mitte inimesele ebamugavamaks. Ka minu vanaisa kasutab aegajalt kuuldeaparaati, kuid
Kehakeele abil on võimalik samuti inimestega suhelda. Noogutused, raputused, käega lehvitused ja nii edasi- need kõik on suureks abiks inimese mõistmisele. Erinevatel rahvastel on žestid eri tähendusega ja kui seda ei teata võib tekkida suur segadus. Näiteks Bulgaarias tähendab peaga noogutus eitust ja raputus nõustumist. See võib tekitada palju segadust näiteks turistide seas. Inimeste mõistmiseks on ka olemas märkide keel. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. Viipekeel on kokku pandud sümbolitest. Sümbolitest koosnevad ka morse ja erinevateks olukordadeks vajaminevad signaalid. Näiteks sukeldujatel on omad kätega antavad märgid millega vee all saab hõlpsasti edastada olulist infot. Ka erinevatel spordialadel on omad signaalid, millega saab olukordi kiirelt lahendada. Kehakeele tundmine ja õppimine on sama oluline kui võõrkeelte teadmine.
praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust). Kuulmispuue Eestis elab kuni 2000 kurti inimest, kuid nende seas on väga vähe neid, kes üldse ei kuule. On suur vahe, kas inimene ei kuule sosinat või lennukimüra. Kuulmispuue on kas kaasasündinud või omandatud, pärilikku kuulmispuudet esineb ca 5% inimestest. Kuulmispuudega inimestele on loodud mitmeid abivahendeid nagu kuuldeaparaadid ja sisekõrva proteesid. Samuti aitab vaegkuuljatel edukamalt hakkama saada vibreerivad ja vilkuvad abivahendid. Kuulmis ja rääkimispuudega inimesed õpivad omavaheliseks suhtlemiseks ära sageli viipekeele, mis erinevates kultuurides ja riikides on suhteliselt erinev nagu kõnekeelgi. Kuidas abi saada? Eesti puuetega inimesi ühendab Eesti puuetega inimeste koda, kes toetavad puuetega inimesi nende probleemide lahendamisel ja õiguste kaitsmisel. Samuti tegutseb Eestis mitmeid alaorganisatsioone, mis ühendavad ühe või teise puudega
kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust). Kuulmispuue Eestis elab kuni 2000 kurti inimest, kuid nende seas on väga vähe neid, kes üldse ei kuule. On suur vahe, kas inimene ei kuule sosinat või lennukimüra. Kuulmispuue on kas kaasasündinud või omandatud, pärilikku kuulmispuudet esineb ca 5% inimestest. Kuulmispuudega inimestele on loodud mitmeid abivahendeid nagu kuuldeaparaadid ja sisekõrva proteesid. Samuti aitab vaegkuuljatel edukamalt hakkama saada mitmesugused vibreerivad ning vilkuvad abivahendid. Kuulmise ja rääkimispuudega inimesed õpivad omavaheliseks suhtlemiseks ära sageli viipekeele, mis erinevates kultuurides ja riikides on suhteliselt erinev nagu kõnekeelgi. (Meeleelundite puue 2010) 2.4. Vaimne puue Vaimupuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte
annaabi.ee 
