Budismi sümboliteks on ka bodhipuu (puu mille all Buddha virgus), Budda kerjakauss ehk pott Patra, kapala ehk kolp, katvanga (kolmeharuline sau), lootose õis, lumelõvi, mandala (geomeetriline kujund, millekese kujutab endast Jumala eluaset), merikarp, mudra (sümbolistlik poos budismis ja hinduismis), stuupa (kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid), svastika ehk haakrist (kasutusel õnnemärgina)(joon.3), vadzra (vanaindia mütoloogias algupäraselt veedade jumala, Indra, välgusarnane relv, millega ta võis purustada kõike) jt. 1.4. Buddha mungad ja nunnad Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini.
heasoovlik jumal. Vanim taevajumal on Djaus Pitar, kes hiljem tõrjuti nooremate jumalate poolt tahaplaanile. Armastusjumalaks on Kama, surmajumalaks Jama, kes on pärimuse järgi esimene inimene. Reinkarnatsioon võeti hiljem üle draviidi rahvastelt. Kõige olulisem oli pea- ja piksejumal Indra, kes on mitmekülgne jumal. Indra oli esmajoones sõjajumal, kelle tähtsaim ülesanne oli koletis Vritra võitmine. Indrat austatakse ka kui vee ja viljakuse toojat. Indra relvaks on äikesenool vadzra. Peale jumalate mainitakse Veedades asuraid, kes on pooljumalad. Asurad on jagunenud kaheks, kes võivad omavahel ka tülitseda. Veedade tuumaks oli ohvriandide toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on pärit 8. 7
annaabi.ee 
