Murrangutegurid ja võidu põhjused. Sõjamajandus. 4.1 Vabadussõda Sõja ettevalmistused ja algus 11. XI 1918 Venemaa Kommunistliku Partei Eesti Osakondade Keskkomitee koosolek: · koondada Eesti kütipolgud piirile · täiendav mobilisatsioon Eesti kütipolkudesse · paluda sõjalist abi Balti laevastikult 13. XI 1918 Venemaa tühistab Bresti rahulepingu 15. XI 1918 moodustatakse Eestimaa ajutine sõja-revolutsioonikomitee (Jaan Anvelt) 16. XI 1918 Jukums Vacietise käskkiri: hõivata Pihkva ja Narva 18. XI 1918 Jukums Vacietise käskkiri: vallutada Pihkva ja Narva ning tungida edasi Riia ja Tallinna peale Punaarmee 7. armee Eesti piiridel: · Narva löögigrupeering: 6. diviis (3 jalaväepolku ja ratsapolk), Eesti kütipolgud, Soome kütipolk . · Pihkva löögigrupeering: 2. Novgorodi diviis ja 2. Läti kütibrigaad. 29. XI 1919 Eesti Töörahva Kommuun, juhtorgan nõukogu (Anvelt, Pöögelmann)
22 2.16 EUROOPA VÄIKERIIGID 1920NDAD-1930NDAD 2.16.1 LÄTI Juuli 1915 - Vene tsaarivalitsus lubas moodustada lätlastest rahvusväeosad. Moodustati 8 kütipolku ja üks reserv väeosa Tartus. Läti oli I maailmasõjas rohkem kannatada saanud kui Eesti. Sõja esimesel aastal pommitasid sakslased Lipeajat ja jõudsid rindega Riia alla. 1917 taandusid Läti kütipolgud Venemaale. Seal moodustati neist küti diviis Vacietise juhtimisel. Sellest sai põhiline oktoobri revolutsiooni teostav armee ja bolsevike toetaja. Lätlaste hulgas oli palju bolsevike, sest: Lätlaste hulgas oli rahvuslikrõhumine karmim kui Eestis. Venestamine algas Latgallias juba näiteks 19. sajandi keskel. Läti oli pikemat aega sõjast haaratud. Rahvas tahtis rahu, mida bolsevikud ka lubasid. 1/3 Läti elanikonnast evakueerus sõja ajal Venemaale. 60% tööstusest purustati sõja jooksul.
annaabi.ee 
