vabrikutes. Inimeste jaoks tähendas see aga suuri muudatusi, kuna tuli harjuda algselt veel võõra linnaeluga ning samuti ei olnud tööstustöölise amet see, millega oli maal harjutud tegelema. Inimesed muutusid rohkem sõltuvamaks ning nad pidid õppima teistega arvestama. Ostuvõimelise turu kujunemisega hakkas inimeste elu pikkamööda lihtsamaks muutuma. Selle asemel, et ise endale riiet või muid vahendeid valmistada, hakkasid inimesed ostma vabrikutoodangut, mida oli palju lihtsam hankida, kui ise teha. Inimeste jaoks tähendas see seostumist turu- ja rahamajandusega. Vabrikutoodete ostmiseks pidid nad ise midagi müüma või teenima rahapalka. Muutused toimusid ka inimeste mõttelaadis, kuna sugupõlvede jooksul harjumuseks saanud kangakudumine või muu käsitöö asendus vabrikus toodetavaga. Seoses vabrikutööstuse arenguga, oli hädavajalik ka transpordi areng, kuna vajalikuks muutus tooraine vedamine ja valmistoodangu turustamine.
See üleminek ei olnud aga inimeste jaoks kerge, sest senine elu, kus tehti tööd kodus ja olid olemas oskused, asendus millegi täiesti teistsugusega, tekkis uus mõiste töölkäimine ning sealjuures oli vaja järgida ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest sõltuvaks. Pikkamööda kujunes välja ostuvõimeline turg. Kui varem tegid inimesed endale ise riide ja sellest rõivad, siis nüüd asendus kõik vabriktootmisega. Inimesed hakkasid ostma vabrikutoodangut. Nii kasvaski lihtinimese seos turu- ja rahamajandusega, kui inimene tahtis midagi osta, pidi tal olema raha, mida saadi kas ise midagi müües või rahapalka teenides. Inimeste elu muutus lihtsamaks, sest enam ei pidanud keegi endale ise riideid valmistama, vaid saadi neid valmistehtud kaubana osta. Samas oli see ka muutus inimeste mõttelaadis, sest vanad traditsioonid muutusid ja asendusid uutega. Tööstuspöörde käigus toimus suur areng ka transpordis, sest tekkis vajadus vedada
annaabi.ee 
