välja. Ka vabrikuhooned nõudsid ehitamist ja parandamist, ka sinna kulus raha (tuli võtta laenu). Tekstiilivabrikuid oli odavam pidada kui nt kaevandada, sest nende seadmed olid kallimad. Aktsiaseltsid Hakati looma seltse, et koondada eraisikute sääste. Vabrikutootmist hakati pidama investeerimisvõimaluseks. Enam polnud teada, kellele see firma kuulub. Pandi alus anonüümsele kapitaliühiskonnale. Mida enam vabrikud kasvasid, seda vähem juhtisid neid nende omanikud. Palgati vabrikudirektorid. Toodangu turustamine Ettevõtteid tuli juurde, toodangu maht kasvas, pidid ettevõtjad hindu langetama. Kasum säilis, kui suudeti palju müüa või täiustada masinaid. Odav hind ei taganud kasumit, toodeti rohkem kui vaja oli. Oli vaja pääseda väljaspool riiki olevatele turgudele, nii paljudele kui võimalik. 19.sajandil kasvas rahvusvaheline kaubandus, tänu transpordi arengule. Palgati kaubandusagendid. Edu sõltus turu olukorrast
kvaliteediga raua kasutusele võttu. Uus tööorganisatsioon (vabrikud, tööjaotus, kapital). Vabrikud kasvasid-rohkem ja suuremad masinad, ka rohkem töötajaid. Kasvas aksiakapitaliga äritsemine. Kapital ja tootmiseseades kuulusid kapitalistidele. Tootjad olid need, kes müüsid tööjõudu, kuid kellel puudus kontroll tulude üle. Tekkis süstematiseermine. Kindlad tööajad, ülevaatajad, distsipilineerimine. Akstsinärid. Palgatud vabrikudirektorid, et töö laabuks. Tööstuse arengu regionaalsed erinevused Euroopas. Inglismaa kaotas juht positsiooni 19.saj II poolel. Tõusid esile teised sektorid. "Teine tööstusrevolutsioon" (uued tootmisharud, nafta, elekter). 1860ndatel. Teraseehitus, masinaehitud- Inglismaa jäi Saksamaale ja USA’le alla, keemia tööstus samuti esimene Saksamaal. Briti merevägi läks 1903 nafta peale üle, mis tuli Venemaalt. Keemiatööstus (värvitööstus, Adolf von Baeyeri aniliin). Baeyer- leiutas
annaabi.ee 
