jandi teise pooleni eriti selgesti ilmastikust asemel räägivad kohtuprotokollid pigem sõltuv saagikus, esmajoones leivavilja rukki vabrikuasulas saak, s.t. toitlusolud, ilma japassita mitte alati, töötavatest kuid talupoegadest. tavaliselt siiski näljaga seotud epideemiad.
paranemine. 19 sajandil nende mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Töölisliikumise eesmärkides toimus muudatus 20 sajandi alguses 1905 aasta revolutsioon- majanudslikkudele eemsärkidele lisandusid poliitilised eesmärgid. Tööliste igapäevane eluolu- Alates 19 sajandi algupoolest, kui kuskile mingi vabrik rajati, siis tihti rajati see linanst väljaspoole. Linnas kehtis linnaõigus ja see ei olnud vabriku tegutsemiseks kuigi soodne. Tekkisid eraldi vabrikuasulas, kus vabrikuhoone kõrval olid eraldi tööliste kasarmud, administratiivhoooned ja muud. Sellised suurimad olid Krenholm, Kunda, samas ka Sindi ja Kärdla. Kärdla vabrikuasula (tekstiilivabrik) oli eesti alal kõige paremini korraldatud- töölised said enadle eraldi väikese eramaja, mujal eestis sellist asja ei olnud, elati ühetoalistes üürikorterites. Linnades hakati ka 19 sajandi esimesel poolel rajama eraldi üürimaju tööliste
annaabi.ee 
