Iseloo- mulik dünaamilisus ja pildilisus. Paljud luuletused vii- sistatud (R. Päts). Klassikalised aabitsajutud. Jüri Parijõgi Laste- ja noorsookirjanik, peda- Kujutab ilmekalt oma aja ühiskondlikku ebavõrdsust, 1892-1941 goog. Kirjanduskriitik ja teoreetikmoonaküla ja vabrikuasula poisse, kelle mängudes Pedagoog ja kooliõpikute autor. kajastub nende emade-isade raske elu. Omane tege- laste hingeelu sügav valgustamine, meisterliku sõna- ja kujundivaldamine ning sotsiaalne erksus. Autobio- graafilise taustaga lapsepõlvelood.
Hoonetüpoloogiate konkreetsed vormid, innovatiivsus (sh konstruktiivsed juhised) 4. loeng Eesti tsaariaeg 1868. kaotati orjus, inimesed said hakata ringi liikuma. Palgatöö tuli. Pärnu postimees, venestumine. VABRIKUASULAD - tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). Aleksandr Dimitrijev: Vene-Balti laevaehitustehase kompleks 1912-17 - kolmnurksed klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19. saj lõpul ehitati, siis oli mõisate kõrgaeg, mõisasüsteem toimis, uus tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid.
eemsärkidele lisandusid poliitilised eesmärgid. Tööliste igapäevane eluolu- Alates 19 sajandi algupoolest, kui kuskile mingi vabrik rajati, siis tihti rajati see linanst väljaspoole. Linnas kehtis linnaõigus ja see ei olnud vabriku tegutsemiseks kuigi soodne. Tekkisid eraldi vabrikuasulas, kus vabrikuhoone kõrval olid eraldi tööliste kasarmud, administratiivhoooned ja muud. Sellised suurimad olid Krenholm, Kunda, samas ka Sindi ja Kärdla. Kärdla vabrikuasula (tekstiilivabrik) oli eesti alal kõige paremini korraldatud- töölised said enadle eraldi väikese eramaja, mujal eestis sellist asja ei olnud, elati ühetoalistes üürikorterites. Linnades hakati ka 19 sajandi esimesel poolel rajama eraldi üürimaju tööliste jaoks- eripäraks oli see, et korterid olid väga väikesed, vahel juureska väike kööginurk. Tööise eluolu 19 saj märksõnad on vaesus, rasked töötingimused jne, see algusfaasi omane
annaabi.ee 
