Korduvintervjuu läbiviimisel on oluline see, et uurija teaks, kuidas oleks kõige parem sellistel teemadel intervjuud läbi viia. On tõestatud, et juhtivate, suunavate või sundivate küsimustega intervjuu võib põhjustada lapses segasust, mistõttu lapse mälu halveneb ja seetõttu laps võibki hakata valet informatsiooni andma. Ent siiski on tõestatud, et korduvintervjueerimisel on küllaga plusse. Need intervjuud, mis on rohkem vabama vormiga (sellised, kus on nii vabavestlus kui ka vabameenutus), ei pane last unustama ning laps ei ole ka niivõrd vastuvõtlik mõjutustele. Seega korduvintervjuud aitavad meenutada vaid siis, kui need on vabas vormis, mitte mõjutavad/sundivad/suunavad. Uuringud korduvatest intervjueerimistest on tegelenud peamiselt kahte tüüpi mõjudega, mida tavapäraselt kutsutakse reministsents ja hüpermneesia (e. liigmälu; mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivne meeldejätmine). Reministsents viitab uue
On teatud valdkonnad, mille kohta soovitakse teavet. Pole kindlat järjekorda. Kava ei pea olema ees, lihtsalt kindlaks tehtud, mis teemadel rääkida soovitakse. Eeldatakse pikemaid vastuseid, veidi lubatakse ka mõtetel uitama minna, kui aga liiga kaugele minnakse, siis tuuakse teemade juurde tagasi. Kestavad kauem, aitab välja tuua inimeste isiklikke arvamusi. Saab teha võõrastega. c) Struktureerimata pole küsimustikku, toimub vabavestlus. Räägitakse maailma asjadest, mingi teemasuunitlus muidugi on. Oluline on inimese arvamuste dokumenteerimine. Saab teha nende inimestega, kellele meeldib jutustada või on uurijaga juba tuttavad/sõbrad. Kõige intiimsem vorm. Informandid on inimesed, kes annavad uurijale infot. Nendega peab olema saavutatud kontakt, selleks on oluline oskus inimestega suhelda, kultuurilised teadmised. Eetilised küsimused informandiga suhtlemisel: inimene peab teadma, milleks
annaabi.ee 
