· S-Voortevaheline järv · K-Meteoriidi tekkeline · TT-Tehis 15. Kus on Euroopas enim järvi/jõgesid ja miks? Kus on vähim? Tööleht 1) Põhja osas kliima jahe ja niiske 2) Lõuna osa Kuiv, vähe sademeid, temperatuur kõrge 16. Miks on osa järvi soolase veega? Miks on Kaspia meri mere nimega kuigi tegemist on järvega? 17. Selgita, mis on põhjavesi ning kuidas ta tekib? Tööleht · Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vabavesi. · Osa vihma- ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse, pooridesse ja tühimikesse. 18. Millised probleemid kaasnevad põhjavee kasutamisega Eestis? Kus on reostusoht suurem, kes reostavad, kus taastub kiiremini ...) tööleht 1) Põhjaveetase langeb, kaevud kuivad, ( POLE KINDEL ) 19. Miks on alumine põhjavee kiht survelise ja soolaka veega? Mis on mineraalvesi? tööleht
oluliselt muutuda. Vastavalt faaside vahekorrale eraldatakse : Ühefaasilised pinnased. Kuivad pinnased. Ainsa faasi moodustab jäik kivimiskelett. Tühikutes on ainult õhk. Kahefaasilised pinnased. Need on veega küllastunud pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi. Kolmefaasilised pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi ja õhk. 2. MILLISEL KAHEL KUJUL ESINEB VABA VESI PINNASES? KIRJELDADA VASTAVAID PROTSESSE. Vabavesi esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena. Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust. Kapillaarvesi asetseb gravitatsiooniveest kõrgemal ja täidab pinnase poorid kas osaliselt või täielikult, püsides seal kapillaarjõudude mõjul. Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit, savipinnastes võib kapillaarvesi tõusta nelja meetrini.
Liivadest saab taim paremine vett kätte, kui savist. 6) Vaba vesi mullas. Seondub mulla kapillaaridest õõned, käigud. Vihmavesi tänu gravitatsiooni jõule nõrgub ja moodustub põhjavesi. Liivade puhul tõuseb alt üles 30- 50 cm vett kapillaarides.liivsavides mitmeid meetreid, aga aeglaselt. Savides kõige kõrgemale. Liikuv toitaineterikas põhjavesi kare vesi Mitteliikuv põhjavesi pehme vesi Vabavesi taim saab vee kätte, kui juur sinna ulatub 7) R (mitte liikuv vesi) *(raskesti liikuv) *(keskmiselt liikuv) kesrgesti liikuv (kergesti omastatav) Mida jahedam ilm seda vähem on vaja vett, et tagada suvel saak. Niiskusreziim ja veereziim Veereziimi 3 põhitüüpi: 1) läbiuhtumistüüpi veereziim, kus aastas kokku sademed ületavad aurustumist. See on iseloomulik ka Eestile. Toimub muldade vaesumine keemilistest ainetest. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim
kuivatamisel, vähem lisandeid vajab, madalam on vajalik põletustemperatuur. Suur tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet ja vormitavust, kuid parandab toote mahupüsivust kuivatamisel ja põletamisel. Suurema savisisalduse puhul on olukord vastupidine toimub suurem mahukahanemine, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode · Kuivatamine madalal temperatuuril · Põletamine kõrgel temperatuuril · Kuivatamisel eraldub vesi: · 1) vabavesi · 2) seejärel adsorbeeritud vesi Osakesed kleepuvad, kaasneb mahu kahanemine oht pragudeks. Toode säilitab kuju kuni veelisamiseni, mil algolukord taastub 6.2 Tulekindlus Kui sulanud aine osakaal suureneb, võib juhtuda, et massi tahkete osade skelett ei suuda taluda kogu massi raskust ja vajub kokku - savi sulab Sulamistemperatuuri tso järgi liigitatakse: · madalalt sulavad savid tso < 1350 ºC (Kambriumi sinisavid Põhja-Eestis, probleemiks püriit F2S)
annaabi.ee 
