taimestik, laukad ja älved. küüvits, huulhein, jõhvikas meenutavaid kidurad Älves on märg, ajutiselt veega ning rabakas. rabamännid. Rabamännikus täituv lohk, koosnedes vett täis suudavad aga männid kasvada turbast. Älvest võib kuni viiemeetriseks, sest sealne moodustuda vabaveeline toitainete hulk ja veereziim on laugas, kui raba edasi kasvab. tunduvalt soodsamad. Rabale iseloomulikud Rabamändide korp vahetub veekogud tekivad, kui raba on aeglaselt, mistõttu kasvavad vähemalt 3000 aastat vana,
rahvuspargi soomaastiku.[3] Aastal 2008 26. aprillil toimunud Giidi ja kodulookonkursil "Viru Raba Rääkijad" tunnistati parimaks rabagiidiks Sirje Lillemets. Viru raba pindala (235 ha) on suhteliselt väike, kuid sellele vaatamata näeb seal kõike, mis kõrgsoole ehk rabale iseloomulik. Esindatud on paks turbalasund, liigivaene taimestik, laukad ja älved.[4] Älves on märg, ajutiselt veega täituv lohk, koosnedes vett täis turbast. Älvest võib moodustuda vabaveeline laugas, kui raba edasi kasvab. Rabale iseloomulikud veekogud tekivad, kui raba on vähemalt 3000 aastat vana, vähemalt ühe kilomeetrise läbimõõduga ning lauge pinnaga sellisel moel ei jõua kogu sademetest tulev vesi ära nõrguda ja koguneb laugastesse. Huumushapete tõttu on laukavesi süngelt pruunikas. Veel on rabavesi happeline, sisaldades palju orgaanilist ja vähe mineraalset ainet, mis muudab vee väga puhtaks. Ja
ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine, mulla sorptsioon, lahustunud fosfori taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise fosforina. filtratsioonisüsteemid ja nende töö põhimõte Vabaveeline tehismärgalapuhasti, ujuvate veetaimedega tehismärgalapuhasti, ujuvate veetaimedega tehismärgalapuhasti, horisontaalse pinnasisese vooluga tehismärgalapuhasti, vertikaalse allavooluga tehismärgalapuhasti, vertikaalse ülesvooluga tehismärgalapuhasti, kombineeritud tehismärgalapuhasti. Töö põhimõttest pole pointi kirjutada, need vväga retsid, aga panen lingi https://et.wikipedia.org/wiki/Tehism%C3%A4rgalapuhasti
kasutada erinevaid tehnoloogiaid. Esimene rhm meetodeid phineb kas aktiivmuda protsessil vi biokilel phineva protsessi kasutamisel saastunud vee puhastamisel. Teine rhm meetodeid, mida nimetatakse passiivseteks meetoditeks (vahel ka keskkonnahoidlikeks), tugineb erinevat tpi mrgalapuhastite ja filtrite rakendamisel. Niteks on trinitrotolueeniga saastunud vee puhastamiseks edukalt kasutatud nii aktiivmuda protsessi, biokilel phinevat protsessi kui ka eri tpi (vabaveeline ja taimestik-pinnasfilter) mrgalapuhasteid. Paljudes riikides on tsine probleem kaevandusvesi. Kaevandusvett iseloomustab tavaliselt madal happesus, suur metallide ja sulfaatide kontsentratsioon. Kaevandusvee puhastamise odavaim viis on kasutada passiivseid puhastusssteeme. Kaevandusvee puhastamine 1. variant. Kaevandusvee puhastamiseks on vimalik kasutada jrjestikku aeroobset ja anaeroobset ttlust. Selline ssteem koosneb ksteisele jrgnevates madalatest
annaabi.ee 
