inimene tahab tegutseda kasumieesmärgil või mitte. Kui riik ei võimalda ning takistab kodanikel luua ühinguid või seltse ei ole tegu demokraatlikku riigiga. Kodanikuühiskonna tegutsemise takistamisel või puudumisel puudub ka demokraatia. Kodanikkuühiskond vastandub barbaarsele, vähearenenud või totalitaarsele ühiskonnale. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikeõiguste ja vabatuste tunnustamine. Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd. Demokraatia toimimiseks vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid, et haarata rahvast otsustamisse. Need kanalid on näiteks: seltsid, ühingud, ühistud, liidud ja erinevad rahvaalgatused. Eestis on palju erinevaid sellised liikumisi ja rahvaalgatusel
Seega leian, pigem, et Fukuyama stiil liberalismi ideoloogia kindluses väita ajaloo lõppu pole võimalik, seda nii aktuaalsete vastuolude tõttu kui ka liigse ettenägelikkuse puudumise näol, mida Fukuyama artiklis „Ajaloo lõpp“ välja toodud, polnud piisavalt veenvalt. Kas Fukuyama „ Ajaloo lõpp“ on üldse võimalik? Liberalism tuleneb ladinakeelsest sõnast liberalis, mis tähendab vabameelsust poliitilises filosoofias, mille näitajateks on eelkõige, kodanike poliitilise vabatuste, isikuvabaduse, inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Mille peamisteks põhimõteteks on võimaluste võrdsus, reformism, antiklerikalism, parlamentarism ja ühe enam individualism. Näiteks Euroopas on harjutud tõlgendama ja kasutama ühiskonnas liberalismi eelkõige majandusega, siis USA-s isikuvabadustega. Seega, antud käsitluse tõlgendamisel võiks juba väita, et liberalism ei ole üheselt võetav, ehk arendatav ja rakendatav osa on tihtipeale riikide vahel erinev
annaabi.ee 
