Selle küsimuse üle võib pikalt arutleda ja mõelda, sest kindlat vastust sellele pole. Selleks, et Eesti iseseisvaks saaks nähti palju vaeva ja selle taga oli palju inimesi, kes unistasid oma vabast riigist. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ka suured ja pöördelised ajad maailmas, sest see periood jäi kahe maailmasõja vahele, mis tõi kaasa riigite omavahelise suhete halvenemise. Suhete halvenemine andis võimaluse väike riigidel end tõestada ja võimaluse püüelda vabatuse poole. 1917. aastal toimus Venemaal revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust. Venemaal läks võim ajutise valituse kätte ja eestlased oskasid selle keerlusi olukorra kiiresti ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska. Eesti taotles Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat aga Ajutine Valitsus ei soovinud Eestile autonoomiat anda ja sellepärast toimus 26.märtsil 1917 Peterburis meeleavaldus, mille pärast oli Ajutine Valitsus
Soome armees: Võitlesid need kes ei soovinud võidelda N.Liidu ega Saksa armees Jalaväe rügement 200 (U. 3000 meest) II Maailmasõda Eestis Jaanuaris 1944.a. Murdis Punaarmee läbi Saksa põhjarinde lõppes nn. Leningradi blokaad. Vene väed peatati alles Narva jõe väeosadele ja Lääne-Euroopa vabatahtlikud (SS vabatahtlikud) Veebruaris toodi Eestlastega mehitatud väeosad kõikjalt Narva rindele. Eesti vabatuse kaitsel! Tõrjelahingutes 1944 kevadel paistsid silma mitmed eestlased keda autasustati Saksa armee kõrgeima autasuga - Rüütliristiga (5) (Adolf Rebane, Harald Rebane) Karistuseks maa kaitsmise eest, tegi N.Liidu sõjalennuvägi eesti linnadele pommirünnakuid. Hävitati Narva linn ja purustati Tallinn, Tartu, Pärnu. Sinimäed Eesti omavalitsus tostas ka mobilatsiooni kuna oht oli uuesti langeda punaterrori alla.
annaabi.ee 
