tsiteeriti, kardeti. Isikukultus tugines propagandale, inimeste teadmatusele ja harimatusele, riigi suletusele. Industrialiseerimine: *Eraettevõtluse piiramine *Rasketööstuse eelistamine *Vangide töö kasutamine *Majanduse planeerimine Tulemus – NSVL muutus tööstuslikult ja sõjaliselt tugevaks riigiks, rahva elatustasemest ei hoolitud Kollektiviseerimine: *riigi/linnade varustamine toiduainetega riigi poolt kehtestatud hindadega ilma vabaturuta *Vilja müük välismaale, et teenida välisvaluutat Tulemus - põllumajanduse laostumine. Talupoegade orjastamine – talupojad töötasid sisuliselt tasuta kolhoosi/riigi heaks. GULAGi argipelaag – raamat, mis räägib NSVL vangilaagritest, autor kogus infot sadade kaasvangide käest. GULAG – vangilaagrite võrgustik 13. Tähtsamad sündmused ja isikud: 1917 okt, 1918-20, 1922 NSVL, 1924;1928-1929; 1937. Kerenski, Lenin, Trotski, Stalin 1917
Kolhoos- kollektiivmajapidamine (kooperatiivne omandivorm e liikmete ühisvara) Sovhoos- nõukogude majapidamine (riiklik omand) Sisulist vahet neil polnud, mõlemad pidid täitma suuri toodanguplaane, neile eraldati kasutamiseks nö fonde(kütus, ehitusmaterjalid, tehnika jne). Loomulikult maksti majanditele toodangu eest ja nad ise maksid samuti vajaminevate vahendite eest. Süsteem toimib ilma vabaturuta. (varustajate roll väga oluline!lisavahendite hankimiseks, plaanide ületamine tõi kaasa lisahüvesid) Ps! Eestis on maapiirkonnas mitu koolivõimlat, mis Moskva jaoks eksisteerisid paberil kui mingid tootmis või laohooned- kultuuri või sotsiaalobjektide ehitamiseks vahendeid ei eraldatud, tootmise jaoks aga küll. Algul majandid väikesed ja vaesed, tasu maksti mitte rahas vaid nö normipäevades
kuld). Madalad palgad. Töövõistlus - stahhaanovlus. Tulemused NSVL muutus tööstuslikult ja sõjaliselt tugevaks riigiks, jäi tööstuse kogutoodangu mahu poolest alla vaid USAle. Rahva elatustasemest ei hoolitud. Põllumajanduse kollektiviseerimine 1928 loobuti NEPi-poliitikast algas kollektiviseerimine. Eesmärgid: riigi/linnade varustamine toiduainetega riigi poolt kehtestatud hindadega ilma vabaturuta. Vilja müük välismaale, et teenida välisvaluutat. 1928-1933 sunniti u 25 mln talumajapidamist "astuma" kolhoosidesse. Majanduslik surve: maamaksu tõstmine. Toiduainete vabakaubanduse keelamine. Kolhooside ja sovhooside loomisega võeti talude käest maa ära, sunniti kariloomi loovutama kolhoosile. Jõukad talunikud (kulakud) küüditati 1929. a, sest nad hakkasid vastu, tapsid loomi, põletasid vilja. Sellega hirmutati kõiki teisi. 1932
annaabi.ee 
