Sotsiaalne heaolulus Tekkis 19.saj lõpp -20.saj algus. Põhimõte: riik peab aktiivselt turusuhetesse sekkuma, et leevendada vabaturu negatiivseid efekte, mida propageerivad liberaalid. 1. majanduslikult: vabaturg kukub kokku, kui erategija ei suuda kasumiga müüa esmatarbekaupu ja teenuseid. Konkurents ei loo tõenäoliselt piisavalt töökohti soovitud aladel ja ei kontrolli adekvaatselt strateegiliste maj-sektorite (transport, energia) mõjusid ühiskonnale 2. moraal: vabaturust tulenevad ebavõrdsed väärtused on mitteaktsepteeritavad. Igaühel peab olema õigus koralikule elule. Isikuvabadusele ja omakasule tuleb vastukaaluks seada üldsuse huvi. 3. poliitika: vajadus aktiivse ja tegeliku riigi järgi (partitsipaalne dem). Interventsioon maj-sse, et likvideerida vabaturu negatiivseid efekte. Riik peab jagama ressursse, et kaasa aidata sotsiaalsele õiglusele. Heaoluriigi konseptsioon pärineb aastast 1941 Sir W.Beveridge`ilt. Pakkus välja 5
maavaldusi. Templitest said suurte maade valdajad. Nimeliselt kuninga võimu all. Nüüdsest pöörati rohkem tähelepanu ülejäänutele riikidele ja alaline sõjavägi pidi kogu aeg olemas olema. Talupoegade hulgast võeti nekruteid. Kui sõjaväekohustus oli täidetud, said nad maatüki. Kaarikuvägi oli eliitüksus, väepealikud olid ohvitserid-kaarikusõitjad ja olid ülikud. Kerkis sõjaline aristokraatia esile ja lõpuks jõudsid nad ka kuninga positsioonile. On teateid ka vabaturust. Olid olemas kuninglikud hauakaevajad. Uue riigi ajal oldi agressiivne kahel suunal: Nuubia poole pealt laiendati valdusid ulatuslikult (kullavarusid oli nüüd kõvasti) ja teine suund Aasia. Thutmosis I jõudis Eufrati jõeni. Järgnes Thutmosis II. Kuningal oli haarem, osad olid ülikkondade tütred ja muidu poliitiliselt saadud. Suurte naiste hulgas oli üks Suur Kuninglik abikaasa, kellel oli kõrge positsioon. Uue Riigi ajal oli see tavaliselt kuninga õde. Kuninga