Kauaoodatud rõivabränd jõudis Eestisse kas nutta või naerda? Üha enam avatakse maailmas erinevaid uusi rõivapoode. Ka Eesti pole erand. Enamik neist kuuluvad ülemaailmsetele suurfirmadele. Kuid kust tuleb nende rõivapoodide kaup? Mis toimub tegelikult tehaste telgitagustes? Kes sellest kasu lõikavad ja kellele see kõik korda läheb? Suur osa rõivaid valmistatakse vabatsoonides, kus tööjõud on väga odav. Nendeks riikideks on näiteks Hiina, Bangladesh, Kambodza jne. Neis piirkondades peab naistele vähem palka maksma kui meestele. 12-tunnised tööpäevad seitsmel päeval nädalas on täiesti tavalised. Mis kõige hullem, mitteametlikult kasutatakse ka lapstööjõudu. Nende sissetulek on pea olematu. Enamik Bangladeshi töölistest saab pärast 2010. aastal ametiühingute, valitsuse ja
Käibemaksukohustuslasel on õigus olla registreeritud kui tegeleb ettevõtlusega ja kohustus kui tegeleb ettevõtlusega ja täitub käibe piirmäär 16000 eurot alates kalendriaasta algusest. Üldine käibemaksumäär on 20 % kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. 9% madaldatud määr, mis laieneb raamatutele, ravimitele, majutusele, perioodilisele väljaandele jne 0% ekspordile ja ühendusesisele käibele, rahvusvaheline transport,tehingud vabatsoonides, maksuladudes jne Maksuvabkäive millele ei pea maksu lisama, aga ei ole ka õigust küsida tasutud käibemaksu tagasi: · postiteenus · tervishoiuteenus · enamus koolitusi · kindlustus ja mõned finantsteenused · kinnisasjad · hasartmängud jne Käive on tekkinud kui kaup on üle antud või teenus osutatud kui kauba või teenuse eest on makstud Sisendkäibemaksu saab maha arvata: ·kaup on soetatud või teenus on saadud; või ·kauba või teenuse eest on tasutud