Metsavendade salkkonnad saadeti laiali, kui Eesti oli vabastatud Punaarmeest. 28 augustil 1942 teatas Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa kõrgem juhtkond on andnud loa moodustada Eesti Leegion. Leegion pidi tulema rügemendi suurune ja koosnema kolmest pataljonist,raskegranaadiheitja ja tankitõrjekompaniist. Esialgu võeti mehi ida- ja politseipataljonidest. Kui olukord rindel hakkas halvenema värvati vabatahtlikke Eesti SS-Leegionisse. Sinna soovisid minna vabathtlikult väga vähesed. Kuna sinna ei tahetud minna vabatahtlikult asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 aastal sündinud noormehed. Saksa sõjaväes käis läbi üle 70 000 eesti mehe neist umbes 20 000 vabatahtlikku ja 50 000 mobiliseeritut. Langes kokku üle 20 000 mehe, 1944. aastal langes ainuüksi 10 000 12 000 meest. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulusid Tavesõjaajal
teadliku arutluse, siis on tegemist eksimusega. Kas inimesel on ennast võimalik ebaõiglaselt kohelda? Kui ebaõiglaselt toimimine on lihtsalt kellelegi vabatahtlikult kahju toomine, siis kas ohjeldamatu inimene, tuuas endale ise vabatahtlikult kahju, saab vabatahtlikult ebaõiglusest osa?“ Määratlusele tuleks siis ehk lisada – vastu teise tahtmist. Ebaõiglasest kohtlemisest osa saamine ei ole kellelegi vabatahtlik. Seega inimene ei saa ennast vabathtlikult ebaõiglaselt kohelda .Kui inimene teeb otsuse ebateadlikult ei toimi ta seadustatud õiguse suhtes ebaõiglaselt ja ka tema otsus ei ole ebaõiglane. VI RAAMAT: „Mõtlemisvõime“ Loomutäius kujuneb mõistlikkuse baasil, mis avaldub õige käitumise valikus. On kaks loogiliselt arutlevat osa: Teadmuslik, ei sõltu arutlusest – kaaluda ei saa selle üle, mis ei saa teisiti olla. Arutlusloogikal rajanev, kus tulemus sõltub arutlusest.
annaabi.ee 
