Kujunes välja, kui võeti kasutusele rohkem maad. Nendel oli väiksem maa kui adratalupoegadel 3)Vabatalupojad- suhteliselt jõukad talupojad, kes olid teotööst vabastatud. Näiteks vabastatud selle eest, et olid teinud mingit teenet mõisnikele vms. Pidid maksma küll koormisi jne . 4)Kõige rikkamad nende seas maavabad talupojad, kes said maad läänistades. Nendel teotöö puudus ja talud olid suhteliselt suured. 15 saj järk-järguliselt hakkas nii vabatalupoegadele kui talupoegadele kehtestama teotööd ja nende koormisi suurendati. Hägustusid talupoegade kihtide piirid ja kujunes välja 1 kiht. 14-15 saj võime rääkida üldisest elatustaseme langusest talupoegade hulgas. Eesti talupegade seas säilisid kõik ammu muinasajal välja kujunenud tööriistad jn. Euroopas levisid aga uued kultuurtaimed ja vahendid. Mõisnikud ei olnud huvitatud uute meetodite kasutuselevõtust, sellepärast oli mahajäämus. 14-16 saj ka kultuuriselt midagi head ei olnud
keeles pole. Villanus ehk pärisori. Villanus otsetõlkes külaelanik. Inglismaal 13. sajandil klassikaline pärisorjuse aeg. 13. sajandil väiketalupidamine, rahvas vaene, demograafiline kõrgaeg, talukohtadele nõudlus suur, see ajas rendi ja ostuhinnad kõrgeks ja seda rohkem vaesutust tuli. Õiguslikult talurahvas halvas olukorras. Mõisnikel suured võimalused pärisorjade piiramiseks. Ka vabatalupojad, rentnikud ning rendihinnad pärisorjadele olid kõrgemad kui vabatalupoegadele. Vabatalupoegadel rendikohti sai üles öelda aga villaanidel (pärisorjadel) oli nende koht tagatud. Külas polnud päriorjad vaeseimad vaid need, kellel polnud maad. Taodeldi lausa villaanikohta, et saada maavaldust. Baltimaadel kirjanduses pärisorjuse kohta öeldud, et vabatalupojad on ka võtnud pärisorja kohti üles. Registrid maavalduste kohta lubavad maavaldajate kohta öelda, et pärisorje 2/3 ehk u 60% ja vabu talupoegi 1/3. Piirkondade vahel valdamiste protsent varieerub