Kindlasti tunnevad vabatahtlikud pärast tehtud tööd ka siirast rõõmu kuna saavad panustada ühiskonda enda vabast tahtest. Kahjuks mulle tundub, et eestlaste väärtushinnangud on natuke valed. Kuigi iga inimene väärtustab seda mis tema jaoks on oluline. Eestlased väärtustavad väga kõrgelt raha. Inimestel keerleb kõik ümber raha ning vabatahtliku töö tegemine ei ole nende jaoks sugugi oluline kuna selle eest ju ei maksta. Õnneks on veel siiski inimesi, kes on nõus panustama vabatahtlikusse töösse ka tasustamata, kuna nad tunnevad sellest siirast rõõmu, et saavad ühiskonnale head teha. Paljud vabatahtlikud hakkavad tegutsema just selles valdkonnas mis on neile oluline ning nad soovivad seal midagi muuta. Eestis hinnatakse vabatahtlikke väga kõrgelt. Usun, et meie praeguses ühiskonnas kus kõiki pilatakse iga väiksemagi vea eest on vabatahtlikel vahel väga raske toime tulla. Nad panustavad
võtnud bastioni, mille kuninglik armee vallutas kahe päeva eest. Oli vaja kaugele ette saata luurajad, et kindlaks teha, kui tugev oli bastioni kaitse. Ja tõesti, mõne hetke pärast kõrgendas Monsieur häält ja ütles: «Mulle oleks vaja selle ettevõtte jaoks kolm või neli vabatahtlikku, keda juhataks ustav mees.» «Ustav mees on mul käepärast, Monsieur,» ütles härra des Essarts dArtagnanile osutades, «ja mis puutub net-jasse-viiesse vabatahtlikusse, siis tarvitseb Monsieur vaid teatada oma kavatsustest ja tal ei ole meestest puudust.» 437 «Vajan neli vabatahtlikku, kes oleks nõus tulema koos minuga surma!» hüüdis d'Artagnan, tõstes mõõga. Kaks tema kaaslast-kaardiväelast astusid kohe ette, nendega ühinesid veel kaks sõdurit ja nii oligi nõutud arv täis D'Artagnan lükkas kõik teised soovijad tagasi -- ta ei tahtnud esimeste suhtes ebaõiglane olla.