Saksamaa eest, kuid olid igati valmis võitlema iseseisva Eesti eest. Juba Talvesõja ajal läksid mitmed eestlased Soome, tõsi rinnetele nad ei jõudnud. Küll moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega. 1943. aasta märtsis algas ulatuslikum põgenemine Soome, et pääseda Saksa mobilisatisoonist. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahlikku. Selle ülemaks oli Eino Kuusela, kui allüksuste juhtidena töötasid ka Eesti ohvitserid. Hulk eestlasi saadeti väljaõppele. Pärast Soome kapituleerumist tulid paljud soomepoisid Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, andes oma panuse Eesti kaitsmisele. Soome noormehed paistsid silma lahingutes Punaarmee vastu Tartu pärast ning kokkupõrkes taganevate Saksa võimudega Tallinnas. Kokkuvõte
Eraldi vagunid olid raskesti ja kergelt haavatute jaoks. Sanitaarvagunitega transporiditi Vabadussüja ajal 43 463 haavatut ja haiget. Lisaks sanitaarvagunitele oli transpordi kaks desifektsioonivagunit, üks köökvagun ja üks seitsevaguniline saunarong. Koos transprdiosakonnaga töötas matmisosakond,mille ülesandeks oli langenute matmine lahinguväljal või toimetada kogukohta. Kodumaale saadeti ka 142 Soome ja Taani langenud vabatahlikku. 6 Sõjaoludes oli suur tähtsus toilustuspunktidel, mis asusid Tallinnas, Tartus, Tühi-Alliul, Tapal, Võrus, Pärnus ja Jõhvis igal pool 2 punkti. Väeosast maha jäänud ja pärast puhkust sinna siirduvatele sõduritele peavarju andmiseks moodustati ,,sõdurite kodud,, mis venemaalt optantide saabumisel nimetati ümber Eesti kodudeks.
annaabi.ee 
