Ta võitles oma meestega vapralt edasi. Mingit pööret paremuse suunas aga ei tulnud, sest jõud olid kaalukalt ebavõrdsed. Niisuguses lootusetus olukorras määrati kindral de Gaulle sõjaministri asetäitjaks, ometi tuli peagi alla anda ja alistuda Saksamaale. De Gaulle põgenes Inglismaale ja kutsus Londoni raadio kaudu prantsuse rahvast vastupanule vallutajate vastu. Vastupanuliikumise juhtimiseks oli moodustatud Prantsuse Rahvuslik Vabastuskomitee, mille eesotsas seisis de Gaulle. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1944. a.suvel, kui liitlased Normandiasse tungisid, saabus ka de Gaulle Prantsusmaa vabastatud aladele. Siin kehtestas ta kohe oma võimu. Rahvuslik Vabastuskomitee nimetati ümber Ajutiseks Valitsuseks. Kuid sõjajärgsel Prantsusmaal olid tugevad pahempoolsed meeleolud,
e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus: · 12 aastaga 22 koalitsioonivalitsust · suurima partei (KP) valitsuskõlbmatus usalduse puudumine sidemete pärast Moskvaga e) Koloniaalimpeeriumi kriis:
annaabi.ee 
