näemegi tulena. Sellist gaasi või auru tekkimist kütusest nimetatakse pürolüüsiks. Kui leek on juba tekkinud hakkab leegist kanduma järjest rohkem soojust kütusele, mistõttu jätkub lenduvate gaaside eraldumine, mis hoiab põlemisprotsessi kestmas. Leegitsemise jätkumiseks on vaja suurt põlemiskiirust ning protsessi energiatoodang peab olema suurem kui energiakaod, mis on tingitud soojusjuhtivusest, konvektsioonist ning radiatsioonist. Kui energiakadu on suurem kui vabastatav energia, kustub tuli ära. Leegitsemine ilmneb näiteks juhul kui kütus ning hapnik on segatud enne süütamist, näiteks Bunseni põleti või gaasipliit. 2.1.2. Hõõgumine Hõõgumine on leegita põlemine, mis toimub madalal temperatuuril ja aeglaselt. See põlemise vorm areneb kui hapnik reageerib otseselt tahkete kütustega. Hõõgumise korral tekib kütusest oluliselt rohkem toksilisi ühendeid, kui leegiga põlemise korral. 2.1.3. Põlemise saadused
13) sõidumüratase müratase, mida sõiduk tekitab möödasõidul; 14) tuletatud mass (RW) sõiduki tühimass, millele on lisatud 3,5tonnise ja väiksema täismassiga M1 ja N 1 kategooria sõidukil 100 kg ja L kategooria sõidukil 75 kg; 15) töömaht silindri maht, mis vabaneb kolvi liikumisel ülemisest surnud seisust alumisse. Mootori töömaht on silindrite töömahtude summa. Pöördkolbmootori (vankelmootori) töömaht on kolvi poolt vabastatav põlemiskambri kahekordne maht ühe kolvi kohta; 16) tühikäik koormamata mootori töötamine vähimatel lubatud pööretel; 17) veeldatud naftagaas nafta destilleerimisel saadav, põhiliselt propaani ja butaani segust koosnev sisepõlemismootoris kasutatav kütus; 18) VINkood ehk tehasetähis tähtedest ja numbritest koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud kindla sõiduki tähistamiseks. § 3. Määruses kasutatavad lühendid
annaabi.ee 
