tuletas linnarahvale meelde nende kodukoha minevikku. Suurimad erinevused aga kõigi kolme sünnipäeva puhul olid need, et iga kord oli tegemist uue keskvõimuga: 1884. aastal Vene keisririigiga; 1934. aastal iseseisva Eesti Vabariigiga ja 1984. aastal NSV Liidu koosseisus oleva ENSV-ga. Iga kord oli rõhuasetus erineval sihtgrupil 1884 siinsetel sakslastel, 1934 vabadel eestllastel ja 1984 nõukogude sõjaveteranidel- vabastajatel. Erinev oli ka ürituste kajastamise ulatus ajalehtedes ning väljajagatud meenete hulk. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. VÕRU LINN 100 ................................................................................................................ 6 1.1. Taust .....................................................
suundusid Narva pool eja vabastasid selle õhtuks. Sellega aktiivne lahingutegevus Viru rindel lõppes ja Tahvavägi asus Narva jõe joonel kaitsele. Tartu vabastamine; võitlused Tartu–Valga suunal, Tartu vabastamisel etendasid olulist osa soomusrongid. Nendega ühinesid Kuperjanovi partisanid. 14 jaanuar jõuti Tartusse (eelnevalt oli ka veits kokkupõrkeid). Punaarmee oli koondanud sinna lisajõude ning järgmine päev tuli linna vabastajatel pidada kaitselahninguid läti küttidega. Valga ja Võru vabastamine. Paju lahing, Pärast lühikest hingetõmbepausi suunduti Valga alla. Valga oli ülitähtis raudteesõlm, mille kaudu toimus suurem osa Nõukogude Läti varustamine. Peajõud liikusid soomusrongidel Tartu-Valga raudteed pidi, lüües vahepeal lahinguid punalätlastega. Rinde vasak tiib liikus Võru suunas, et lõigata läbi Pihkva-Valga raudtee. Valga kaitseks koondas Punaarmee suured jõud. 31
annaabi.ee 
