soomlastega Punaarmee vastu võidelda. Soome armeesse, sattusid need, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsliku Saksamaa poolt , kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus neile ühinemine soomega. Ulatuslikuim põgenemine hakkas Soome 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1944 aastaks oli soome põgenenud 4000 eestlast. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabarriigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et kaitsta oma kodumaad. Kümned tuhanded eestlased lahkusid välismaale, põhiliselt Rootsi, Saksamaale otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest. Välismaalt loodeti sealt pärast sõja lõppu ja omariikluse taastamist tagasi pöörduda Pole mingitki kahtlust, et Teine maailmasõda on jätnud olulise jälje. Kuigi sõja lõpust on möödunud ligi 60 aastat, on selle mõju veel tänapäevalgi tuntav. Teise
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid (Eesti taasühines ILOga 13.jaanuaril 1992. aastal) Euroopa sotsiaalharta (Strasbourg, 03.05.1996) 4 Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid (nt. EL Nõukogu direktiiv 76/207/EMÜ ,,Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega") Eesti Vabarriigi põhiseadus (Tööõiguse üldised põhimõttelised alused sätestab põhiseaduse § 29, milles on sätestatud õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, mis võimaldab igaühel ennast teostada) Töölepingu seadus (võeti vastu 17.detsember 2008.a ja jõustus 1. juulil 2009. aastal) Võlaõigusseadus Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: ,,Töötasu alammäära kehtestamine";
annaabi.ee 
