astub koosseis ise tagasi. Kojad võidakse valida kas otse või valijameeste kaudu. Töövorm on töiskogu istungjärk ja struktuuriüksuste istungid. Parlamendil ja kodadel on juhatajad ja/või juhised. Parlamndis võivad olla parlamendifraktsioonid ja komisjoni/komiteed. 43. RIIGIPEA Juriidiline laad: Juriidiline laad sõltub sellest, kas riigivalitsemise vormid põhinevad monarhial või demokraatlikul vabariiklusel. Ühel juhul on tegu päritava võimuga ja teisel juhul valitava. Riigipea valitakse kas otse või valijameeste poolt või parlamendi poolt (kas alamkoja või mõlema koja poolt kui kahekojlaine parlament). Iseloomulik: 1) Riigi esindusfuktsioon 2) Juriidiline eristaatus ehk immuniteet 3) Positisoon sõltub sellest, kas tegemist parlamentaarse või võimude lahususe või neid ühitava süsteemiga. Kui president on ka valitsuse juht, on pädevus lai ja positsioon tugev.
Parlamendil on tavaliselt oma kantseleiüksused, mille struktuuris on valdavad funktsionaalsed struktuurid ja erialaspetsialistid, millised tagavad parlamendi teenindamise. § 3. RIIGIPEA P. 1. JURIIDILINE LAAD Juriidilise laadi poolest on riigipeal täiesti erinev iseloom sõltuvalt sellest, kas riigivalitsemise vormid põhinevad monarhial (absoluutne või dualistlik) või demokraatlikul vabariiklusel: a) dualistliku vormi korralgi on monarhia päritav; b) vabariikliku vormi korral on riigipea amet alati valitav. Reeglina on riigipea ainuisikuline institutsioon (riigivanem; president; riigihoidja; kuningas; keiser jne). Erand - kollegiaalne riigipea (Direktoorium ja Konvent Suure Prantsuse revolutsiooni aegadel; NSVL ja ENSV Ülemnõukogu Presiidium; sõjaväeline hunta (hunta on liigimõiste (üldnimetus) sõjaväelastest
annaabi.ee 
