depressiooni. Taaskord süüdistati Demokraate selles kokkuvarisemises. Tagajärjena vabariiklased kinnistasid oma positsiooni valitsevaks parteiks. Nelja aastakümne jooksul (1890.a ümberkorralduse ja järgmise, 1930.a ümberkorralduse vahel) hoidsid vabariiklased presidendiametit kogu selle aja, välja arvatud W. Wilsoni kaks ametiaega, ja omasid enamust Kongressis kõik aastad, välja arvatud 6 aastat. Kolmas selline näide on 1930. aastate Suur depressioon. Vabariiklast H. Hooverit ja tema parteid süüdistati börsi kokkukukkumises, Demokraadid said riigi enamusparteiks ning 1932.a Roosevelti presidendiks valimine alustas 36-aastase Demokraatliku partei presidentideperioodi, mille katkestasid vaid D.D.Eisenhower kaks ametiaega. Partei ümberkorraldus kaotas järk-järgult oma tugevuse ning oli näha, et Uue Kursi ajastu poliitika on lõppemas. (Patterson, 2013, p. 193). Analüütikud erinevad oma arvamuste poolest, kuhu parteisüsteem pikas perspektiivis
dogma, müüdi, jumaluse; kolmest nooremast õest aga, foiniikia, kreeka ja gooti arhitektuurist, hoolimata nende vormide 173 mitmekesisusest, leiame samuti ühe ja sama mõtte: vabaduse, rahva, inimese. Esimese kolme juures tunneb alati preestrit ja ainult preestrit, olgu ta nimi brahmiin, maag või paavst. Rahva ehitustes on aga lugu teine. Neis on rohkem rikkust ja vähem pühadust. Foiniikia arhitektuuris tunneb kaupmeest, kreeka omas vabariiklast, gootikas linnakodanikku. Teokraatliku arhitektuuri peatunnusteks on: tardumus, hirm progressi ees, traditsiooniliste joonte säilimine, esialgsete tüüpide kanoniseerimine, inimese ja looduse vormide alistamine sümboolika arusaamatuile kapriisidele. Need on tumedad raamatud, mida ainult pühendatud oskavad lugeda. Muide, igal vormil, isegi vormitusel, on siin mõte, mis ta puutumatuks teeb. Ärgu nõutagu hindu, egiptuse, romaani ehituskunstilt, et nad muudaksid oma joonistust või
annaabi.ee 
