Machiavelli eristab kahte viisi, kuidas valitseda kuningriike: 1) kuningas valitseb läbi oma sulaste (näiteks toob Türgi), sellist riiki on raske vallutada, kuid kerge valitseda, sest rahva ülikuid ei ole kuninga ja rahva vahel. 2) kuningas valitseb läbi kohalike aadlite või parunite, kellel on omad maavaldused. Näiteks on Prantsusmaa, sellist riiki on kerge vallutada, kuid raske valitseda. Machiavelli uskus, et Saksamaa teatud osades ja Shveitsis on võimalik vabariikik valitsemiskord, kuid mitte Itaalias, sest Itaalias on voorused rahva seast niivõrd kadunud ning seetõttu on seal vaja despootlikumat valitsemist. Üldine hinnang on tal aga selline, et valitsemine on alati stabiilsem, kui ka rahvas valitsemises osaleb, ta eelistas valimisi pärilikkuse teel võimule tulekule, kõige halvemaks pidas aristokraatiat, see on halvem nii monarhiast kui vabariigist, aadlid olid tema
2) kuningas valitseb läbi kohalike aadlite või parunite, kellel on omad maavaldused. Näiteks on Prantsusmaa, sellist riiki on kerge vallutada, kuid raske valitseda. Türklase riiki on raske vallutada, kuid võidetuna väga lihtne hoida. Nõndasamuti leiate vastupidiselt, et Prantsusmaad on mõneski suhtes märksa lihtsam vallutada, aga väga raske hoida. Machiavelli uskus, et Saksamaa teatud osades ja Shveitsis on võimalik vabariikik valitsemiskord, kuid mitte Itaalias, sest Itaalias on voorused rahva seast niivõrd kadunud ning seetõttu on seal vaja despootlikumat valitsemist. Üldine hinnang on tal aga selline, et valitsemine on alati stabiilsem, kui ka rahvas valitsemises osaleb, ta eelistas valimisi pärilikkuse teel võimule tulekule, kõige halvemaks pidas aristokraatiat, see on halvem nii monarhiast kui vabariigist, aadlid olid tema