üheliigiliste õigusaktide suhtes: üldakt; üksikakt üksikakt; määrus määrus, korraldus- korraldus jne. NB! Kohtutel ei ole normiandmise õigust, mistõttu nende otsuste osas toimiivad hoopis teised põhimõtted (appellatsioon; kassatsioon; ka kohtuvigade parandus ning teistmine). 23 Probleeme võib praktikas tulla küsimusega, kas uue seadusega on tahetud tühistada ka eelmise seaduse alusel madalamajõuliste õigusaktidega (nt. VabariigiValitsuse rakendusmäärustega) antud täpsustavaid eeskirju, kui seda pole uues seaduses sätestatud expressis verbis. Sellisel juhul tuleb rakendusaktide osas analüüsida, kas nende õigusnormides reguleeritud õigussuhted on sattunud sisuliselt uue seadusega vastuollu või mitte.Kui on , rakendub sõltuvalt seaduse enda iseloomust kas: a) esimene ülaltoodud printsiip või b) esimene ja kolmas või c) esimene, teine ja kolmas. Punkt 3 Kehtivus ajas
päeval pärast avaldamist o Korraldus üksikakt - jõustub teatavaks tegemisest Riigikogu võtab seaduse vastu president riigiteataja õeva möödmisel Õigusaktide kehtivus Jõusolek ja õigusjõud Jõus on iga jõustunud õigusakt o Mida pole muudetud või tõhistatud või o Mis ei ole muutunud kehtetusk Õigusjõud ehk seaduste kollisioon o Kõrgema õigusjõuga õigusakt (Seadus > määrus / Vabariigivalitsuse määrus > Ministrimäärus / Seadus > Vabariigipresidenti otsus) o Hilisem õigusakt (Seadus 2013 < Seadus 2017 / Seadus 2009 > Määrus 2017 / VVm < VVm 2016) o Erinormide õigusakt (kui erinorme pole siis kehtib üldnorm ntks kasiionos töötamine alates 21a, presidenti amet alates 40a) Kehtivus ajas määramata tähtaja (senikaua kui tekib vajadus uue seadusakti järele) aktis endas määratud tähtajani
annaabi.ee 
