Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%. Katsetustel ja mõõtmistel kasutatakse alati standartniiskusega puitu. Kuivades puit kahaneb, niiskudes paisub. Seda saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt. Enamasti kaasneb sellega aga erinevate paikade erinev kahanemine, siis võib toimuda kaardumine, kõmmeldumine, lõhenemine. Seega kasutatakse puutöös toakuiva puitu, sest samades tingimustes teda ka enamasti kasutatakse ja hoitakse. Küllastuspunkt- kus puit hakkab taastama vabaniiskust e koguma niiskust rakudesse ja nende vahele (30%) Peale materjali palgist välja saagimist tuleks ta kuivatada 20% niiskussisalduseni e õhukuivaks, et putukkahjustuste eest kaitsta. Akustilisus- puit on heade akustiliste om, meil üks tuntum nt kuusk. 25 cm paksune betoonsein summutab heli 56 dB (kaal 600 kg/m2), 5 cm paksune puitsein tapeetitult summutab heli 34 dB (kaal 30 kg/m2). Seetõttu kasutatakse teda sellegi poolest rohkelt ehituses, sest kergem, lihtsam ja odavam vastavalt
Puidu niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Wn = Vaba niiskus e vaba vesi- niiskus raku sees ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. m- niiske puidu mass; Seotud niiskus e seotud vesi- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus kõige enne . m0- absoluutselt kuiva puidu mass (100oC ca 24 h) Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%). Wkp= puidu kiudude küllastuspunkt 27...32% Kuiv puit taastab kõige enne rakuseinte niiskuse e seotud niiskuse- selle käigus puit paisub. Puidu rakuseinad suudavad imada niiskust vaid teatud piirini. Seda piiri nim küllastuspunktiks. Sellest punktist edasi kogutakse niiskust rakku endasse ja nende vahelistesse õõnsustesse. Antud niiskust nim vabaks niiskuseks. Puidu kuivamisel aurub kõige enne vaba niiskus
annaabi.ee 
