Kuidas suudeti Eestis 1920 aastael demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal Vene võimu alt vabanendu Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920 aasta põhisedause kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament-Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Seega, presidenti ametikohta ei loodud. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt parteid. Kuna erakondi oli palju, ei suutnud ükski neist moodustada
Maksukorraldusega määratakse, kuidas ja millal maksu peab tasuma ja mis juhtub siis, kui maksukohuslane maksu õigel ajal ei maksa või hoidub hoopis kõrvale. 13.2 Esimene Eesti Vabariigi maksusüsteem 1918.aastal vastloodud Eesti Vabariigis poleks keegi eales aimanud, et tollal, olles raskustes oma isikupärase maksupoliitika loomisega, tuleb samade probleemidega kokku puutuda ka hiljem, 1989.aastal ,kui Eesti Vabariik taasiseseisvub. Vabanendu okupatsioonist 1918.aasta lõpus oli vaja kogu elu reorganiseerida ja korrastada. Tuli välja ehitada täiesti uus majanduspoliitika, ,,tõsta see tugevatele rööbastele" nig lükata liikuma. Majanduslükke reformide läbiviimiseks olivaja kehtestada oma seadusandlus. Seoses sellega võeti 15.juuni 1920 vastu Eesti Vabariig põhiseadus (lkehtima hakkas detsembris). Kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks sai riigikogu. Täidesaatvaks organiks sai valitsus.