edasi, seda pikemat vastust saadud kiri eeldaks. Pikapeale muutub igapäevane mõte sellele kohustusele aina ebameeldivamaks ja selle täitmine vastvalt vaevanõudvamaks. Seega võibki asi lõppeda sellega, et selleks ajaks kui pingeline töösituatsioon raugeb, on kirjutamiskohustus muutunud nii rusuvaks, et seda on pea võimatu täita ja selleks ajaks kui vaene inimene ennast lõpuks kokku võtab, on kirja saamisest möödunud mitu kuud ja enamik kirja pinnast kulub vabandustele. Võib tunduda, et tegu on äärmusliku juhtumiga, aga just täpselt nii see on. Sama lugu on näiteks telefonikõnedega, ka tööalastega, mis ei istu kaksiratsa kukil. See viib meid aga tagasi algusesse, kus sai selgeks, et kõik võtab aega just täpselt nii palju kui selleks antud on. Et mõningatel asjadel ei olegi muud tärminit kui südametunnistus, võib nende täitmine lükkuda kaugele tundmatusse tulevikku. Lõpetuseks: selle kirjatüki lõpetan 25.09
Uudishimu teeb ruttu vanaks; Kes vana asja mäletab, silm peast välja! Kes supiga leiba sööb, see saadetakse Siberisse; Reha palub vihma (kui reha unustatud maha, pulgad ülespoole); Kes jalga põlvel kiigutab, kiigutab vanakuradi lapsi; Kes põlle eest märjaks teeb, saab joodiku mehe · Retoorilised tõrjevormelid e. reparteed, st. pareerivad, iroonilised, norivad vastused mitmesugustele pärimistele, soovidele, palvetele, kurtmistele, vabandustele, hinnagutele, solvangutele jne.; lähtuvad konkreetseist sõnadest partneri poolt öeldus: (Anna... --) Anna jäi Tartus rongi alla; (Ei usu! --) Anna urruaugule musu! (Ei viitsi... --) Kui ei viitsi, võta vits pihku! (Ise... --) Ise on sealaudas; (Kuhu? --) Kuke suhu; (Ma mõtlesin... --) Kalkun ka mõtles (et muneb aga...); (Ma nägin unes... --) ...et kassi pee põles...; (Miks? --) Sest koera nimi oli Viks ~ Reks ~...; (Mis kell on? --) Ratastega masin ~ Viisveerand kuus ~