Norra siiski keskset rolli. Rahvusliku koguprodukti suhtes on Norra maailma suurim annetaja. Samuti on ligi 60 000 sõdurit saadetud ÜRO rahuvalvemissioonidele ning igal aastal antakse seal välja Nobeli rahupreemia. Norralased on sügavalt patriootilised, nagu näeb rahvuspühal 17.mail, mil noored ja vanad riietuvad rahvarõivastesse ning marsivad tänavatel. Rahvuslik hoiak ei takista ometi põgenike ja immigrantide vastuvõtmist. Ühest küljest peetakse norralasi vabameelseks, sallivaks rahvaks ent teisalt peavad nad kinni möödunud ajastu seadustest. Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvaarvu kasv saavutas oma lae, 1% vahetult pärast II maailmasõda. 1970ndatel hakkas see aga taas langema ja see trend jätkus ka 1980ndatel. Alates 1995. aastast on
Kennedy, Martin Luther King. Vietnami sõda varjutas seda aega. Kosmosesse läks esimene inimene 1961(Gagarin). Ja Kuulke esimene inimene 1966 (Armstrong). Telekas hakati näitama seebioopereid. Muusikat hakati lindistama kassett magnetofonile. Muusikutele suureks uudiseks oli muusikariistana kõlblik süntesaator. Arvuti alal oluline muutus oli programmeerimise oskused ja leiutati arvutikiibid. Arvuteid hakati kasutama pankades, kaubamajades. Esimesed taskuarvutid tulid. Mood muutus vabameelseks. The Beatles oli kõige kuulsam muusikute kogum sellel ajal. Esimene noorte sub-kultuur oli hipid ja see oli 60-ndate II poolel. Esimesed rockooperid. Sündis kantri-rock. Ja sellel ajal tekkis väga palju uusi muusikastiile, nt folk-rock, proge-rock, soul, hard-rock. Ja 60 lõpus ka esimesed suured festivalid nagu woodstock. Üleüldse 60ndate üks märksõna oli mässumeelsus. Ja kunstis muutus kõik palju vabamaks. Tuli vabavärss, teosed milles ei olnud süzeed
Selge, et pelgalt vabavärss sedap robleemi ppoleks tekitanud. Kahtlusi selles, et vormimänguga peetakse kakspidist sisu. Avarduse märgid: - tuleb juurde uut kirjutamise ruumi, uusi võimalusi. Uusi kirjastuslikke nisse. Kui seni andis üks riiklik kirjastus välja, siis nüüd hakkab ilmuma "Loomingu" raamatukogu 1957. Selle kirjastaja Ajalehtde ja ajakirjade kirjastus. Kirjastuste mängu tulek ei ole nii tähtis - oluline see, et toimetus 50ndate lõpul kujuneb vabameelseks kohaks. Sari muutub 60ndatel tähtsaks vähemalt 2 mõttes: ilmub esimesest numbrist alates palju tõlkekirjandust. Ka kaasaegset tõlkekirjandust. - 61 ilmus Salingeri "Kuristik rukkis" jne. Muu kirjandus, mida 40,50ndate inimesed kogenud. 60ndatel sari oluline uue noore kirjanduse avaldumise kohana. - 58ndast hakkab ilmuma ajakiri Keel ja Kirjandus. Ei avalda ilukirjandust, laiendab võimalusi kus saab rääkida kirjandusteemadel. Kadunud asja tagasitegemine kitsendatud moel
annaabi.ee 
