Kõrged hinnad annavad märku suuremast nõudlusest, ning sellele järgneb ehkki esialgu aeglaselt ja visalt suurem tootmine. Rahva raha võib olla osaliselt kaotanud ostujõu, kuid allesjäänu eest võivad tarbijad hakata ostma kaupu, mida üha rohkem müügile tuleb. Pakkumise kasvades hinnad stabiliseeruvad. Ka järjekorrad hakkavad kaduma, kui tarbija näeb, et aina rohkem erinevaid kaupu pidevalt müügil on. Ettevõtjad ja investeerijad reageerivad vastsele vabamajandusele äritegevuse laiendamisega, pakkudes võidu uusi tooteid ja teenuseid seega ka uusi töökohti ja suurendades pakkumist, pidurdavad edasist hinnatõusu. Põhjus, miks ajutine inflatsioon turumajandusmaades inimesi häirib, on see, et hinnatõusu korral jaotatakse sissetulekud ja rikkus ümber suvaliselt, arvestamata töötajate või firmade tootmispanust või viljakust. Samal põhjusel tabab inflatsioon valusasti ka neid, kes saavad fikseeritud tulu (pensioni või
elavnebtööpuudus väheneb. Keynes pidas silmas mõõdukat inflatsiooni, mitte hüperinflatsiooni (inflatsioon peab olema kontrolli all). 26) Keinsianistliku poliitika põhiinstrument (nn pehme raha poliitika)? Keynesi välja pakutud poliitika oli mõeldud eelkõige kriisi raviks (kui on juba selged ilmingud puhkevast kriisist). Kui kriisist on juba üle saadud, tuleb taas näidata rohelist tuld vabamajandusele, seda aga mõõduka kontrolliga, et vältida tulevaste kriiside teket. Riik peab kriisiaastatel majandusse rohkem sekkuma, elavdama kriisi ajal tootmist; selleks tuleb anda ettevõtjatele riiklike tellimusi ja laene. Võib koostada negatiivse eelarve. Makse tõste ei tohi, sest see vähendaks tarbimist. Raha trükitakse juurde. Idee seisnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegema riik. Riik peab elavdama tootmist,
annaabi.ee 
