Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne – iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad kogu talluses korrapäratult või enam-vähem ühtlaselt ja hetetomeerne, kus vetikad on koondunud ühek kihiks, mida nimetatakse vetika- ehk gonidiaalkihiks. Samblikust eraldaud vetikad ei erine millegi poolest vabaltelevaist. Teiselt poolt, samblikel esinevad bioloogilised iseärasused, mis väljaspool sümbiosi puuduvad kummalgi komonendil. See väljendub näiteks samblike võimes elada sellistes kohtades, kus vetikad ega ka seened ei saaks üksinda elada. Samblikud võivad kasvada isegi klaasil ja metallil. Mitmed liigid kasvavad kividel, mullal ja puude koorel. Eriti suuri alasid katavad samblikud tundras. Sambliku tallus paikneb enamasti substraadi pinnal, harvem sees
mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad kogu talluses korrapäratult või enam-vähem ühtlaselt ja hetetomeerne, kus vetikad on koondunud ühek kihiks, mida nimetatakse vetika- ehk gonidiaalkihiks. Samblikust eraldaud vetikad ei erine millegi poolest vabaltelevaist. Teiselt poolt, samblikel esinevad bioloogilised iseärasused, mis väljaspool sümbiosi puuduvad kummalgi komonendil. See väljendub näiteks samblike võimes elada sellistes kohtades, kus vetikad ega ka seened ei saaks üksinda elada. Samblikud võivad kasvada isegi klaasil ja metallil. Mitmed liigid kasvavad kividel, mullal ja puude koorel. Eriti suuri alasid katavad samblikud tundras. Sambliku tallus paikneb enamasti substraadi pinnal, harvem sees. Samblikud on võimelised üle elama
mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad kogu talluses korrapäratult või enam-vähem ühtlaselt ja hetetomeerne, kus vetikad on koondunud ühek kihiks, mida nimetatakse vetika- ehk gonidiaalkihiks. Samblikust eraldaud vetikad ei erine millegi poolest vabaltelevaist. Teiselt poolt, samblikel esinevad bioloogilised iseärasused, mis väljaspool sümbiosi puuduvad kummalgi komonendil. See väljendub näiteks samblike võimes elada sellistes kohtades, kus vetikad ega ka seened ei saaks üksinda elada. Samblikud võivad kasvada isegi klaasil ja metallil. Mitmed liigid kasvavad kividel, mullal ja puude koorel. Eriti suuri alasid katavad samblikud tundras. Sambliku tallus paikneb enamasti substraadi pinnal, harvem sees. Samblikud on võimelised üle elama
annaabi.ee 
