puudumisest jõgikonnas. Vooluveekogude, ka Võhandu jõe puhul määravad selle kvaliteeti neli põhikomponenti: 1) veekogu füüsikaline kvaliteet (eelkõige elupaikade mitmekesisus ning väärtuslike elupaigatüüpide rohkus); 2) veekogu hüdroloogiline reziim (eelkõige jõe piisavalt suur miinimumvooluhulk); 3) veekogu vee kvaliteet (eelkõige orgaanilise reostuse puudumine); 4) vooluveekogu tõkestamatus (loob kalastikule võimaluse ränneteks ning vabalr valda neile antud eluperioodil sobivamaid elupaiku). 3.2 Elustik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm(Lampetra planeri), harjus(Thymallus thymallus), haug(Esox lucius), angerjas(Anguilla anguilla), särg(Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus
Uus päev algas Villemi vettekukkumisega. Õnneks sai sealt välja ja teised nägid teda vaid edasi-tagasi jooksmas (et sooja saada). Kustas ruttas hüljes turjal laagri poole. Villemi riided väänati kuivaks, Simmu andis talle oma viimase viinatilga ja ütles, et ta saab selle veetilga ära kanda küll, ainult peab ringi liikuma. See päev oli neil saagi poolest parim üle aastate. Simmu muretses aga järgmise päeva pärast, sest tõusmas oli põhjatuul, mis võis vabalr mõne jääkamaka lahti murda. Järgmisel hommikul alustatigi teekonda paarikümne kilomeetri kaugusel asuvale kaldale. Kaldal oli Kaarel neile Jüri saatmise peale süüdanud suure märgutule, et jahimehed tormis ära ei eksiks. Õnnelikult jõuti kaldale. Väsinute uni oli hommikul pikk. Peale hilist hommikusööki tuli Tuisule Veere Alleksi ema, tundis muret, kas ta poeg, kes oli läinud teistega jääle, veel tagasi tuleb. Jüri lohutas, et küll tulevad, kuid Alleksi ema
annaabi.ee 
