Kere püstumisel saab selg hetkeks puhata. Kepid lüüakse lumme suusasidemete juures (oleneb kiirusest ka veidi ettepoole), ca 70° nurgaga. Käed on küünarliigesest veidi kõverdatud ja välja pööratud. Järgneb juba langemine keppidele ja võimas paaristõuge. Põhivarjandi õppimisel peab võrreldes stardivariandiga kiirus suurem olema. Selleks sobib väikese laskumisega õpperada. Lisaks paaristõuke üldvigadele on siin spetsiifilisteks vigadeks: - Puudub lõdvestatud asendis vabalibisemine (kere ei püstu täielikult, kätega ei tõugata lõpuni ja need ei lõdvetu). Tüüpviga. - Keretõuge algab liiga vara, käetõuge liiga hilja, - Keppide etteviimisel puudub käte lõdvestus, käed ei sirutu tõuke alustamiseks piisavalt ette. 3.3.2.2. Paaristõukeline 1-sammuline sõiduviis. Koosneb ühest jalatõukest , keppide paaristõukest ja varieeruva pikkusega vabalibisemisest.
amortisaatoritena. Tähtis roll ekstsentrilisel tööl tasakaalu säilitamiseks: - reie nelipealihas (piirab põlve painutust) - suur tuharalihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas (piiravad puusa painutust) - sääremarja kolmpealihas (piirab jala sirutust, ette kaldumist) - Lülisambasirgestaja, pea- ja kaelarihmlihas, trapetslihas (väldivad kere kaldumist ette) 28. Klassikalise suusasammu anatoomils-funktsionaalne analüüs 1. VABALIBISEMINE – keha raskus eesoleval jalal (tugijalal), teine jalg taga, keppidele ei toetuta. Faas lõpeb tugijala vastaskäe kepi löögiga lumme. Puusaliigese painutus - tugijalg: Kontsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa Ekstsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas
annaabi.ee 
