Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson, Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. 16. jaanuaril 1923 kinnitatud põhikirja järgi oli kunstikool Pallas kõrgem kool, kooli sisseastujatelt nõuti keskkooliharidust. 3. novembril 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka isikutel, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust. Mõne aja pärast asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased: Aleksander Vardi, Arkadio Laigo, Hando Mugasto ja Kaarel Liimand. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitusel vähemalt kord kahe aasta jooksul. Iseloomulikuks Pallase koolile oli tihe kontakt välismaade kunstiga. 1920ndate esimesel poolel korraldati vastava stipendiumi abil õpireise õppejõududele ja õpilastele
• Suurima ulatusega toimus spetsialistide ettevalmistamine tsaariaegses Tartu ülikoolis XX sajandi algul. Enne I maailmasõda lähenes üliõpilaste arv 3000le, kusjuures iga kaheksas kuni kümnes oli eestlane. • Ühena esimestest võimaldas Tartu ülikool kõrghariduse omandamise naistele, tõsi küll, vabakuulajatena. • Kõrgkool formeeris rahvusliku intelligentsi esimese põlvkonna. 20ndail ja 30 ndail aastail oli Iigikaudu 80% kõigist õppijaist Eestis hõivatud alghariduse omandamisega, kõrgharidus hõivas selle suurima leviku ajal (1925/26. õppeaastal) 4% kõikidest õppijatest.
annaabi.ee 
