· Pügatud hekk on kõige tugevam piire, kuid nõuab päris palju tööd. · Eeliseks on aga see, et selline hekk ei võta palju ruumi, on vastupidav ja hea alternatiiv puidust tarale. Pügatud hekk Vabakujuline hekk kasvab kiiresti ja pakub juba lühikese aja järel rohelust ning kaitset. · Paljud vabakujulistes hekkides kasvavd põõsad õitsevad rikkalikult ja hekk on kergesti hooldatav, kuna seda pole vaja pidevalt lõigata. · Hooldustööde ajal lõigatakse vabakujulisel hekil välja tugevasti alla rippuvad ning vanad kuivanud oksad. Vabakujuline hekk Kääbushekk ehk bordüür · On dekoratiivhekk ja omab kujunduslikku funktsiooni. · Võib olla: 1.sirge 2.korrapäraselt looklev 3.mustreid moodustav 4.piirab suuri lille või roosipeenraid. · Ei sobi aiapiirdeks. · Liigid: harilik pukspuu, kanarbik, ligustrija lumimarja sordid. · Taimede vahekaugus 15...20cm. Madal hekk · Rajatakse teede äärde, muru piirdeks ja iluaeda.
pärssides või olles neutraalsed. Süstemaatilise printsiibi kasutamisel valitakse ühiseid iseloomuomadusi omavad taimed. Vormiprintsiibi puhul on määravad taimmaterjali dekoratiivsed omadused võra ja tüve värvus, vorm, tekstuur ja lehestik, oksagraafika, õite värvus, lehtede värvus jne. Sageli kasutatakse taimekompositsioonide loomisel üldiseid eeskujusid või otsitakse näiteid olemasolevatest loodusmaastikest. Taimekompositsiooni osadeks vabakujulisel lahendusel on massiiv, salu, grupp, solitäär ning lillepeenrad. Massiiv on suurem lausaline, ühe või mitmeliigiline istutus. Masiivid loovad head raamid ülejäänud kujundusele. Domineerivaks liigiks on harilikult lehtpuuliik. Salu on looduslik või istutatud üleminekuvorm metsalt pargile või masiividelt avatud aladele. Kuuluvad enamasti suuremate haljasalade juurde. Istutused on hõredamalt kui masiivides, nägemaks igat puud.
Lehtpuud toovad kujundusse dünaamilisuse ja vaheldusrikkuse. Liikide valikul, loomaks esteetiliselt ning ökoloogiliselt hästitoimivat tervikut, peaks eeskätt arvestama taimede ökoloogilist sobivust kasvukohta. Taimekompositsiooni võib üles ehitada taimede füsioloogilistele muutustele, grupeerides taimed kompositsiooniosadeks, mis reageerivad sarnaselt aastaaegade vaheldumisele. Taimekompositsiooni osad Taimekompositsiooni osadeks vabakujulisel lahendusel on massiiv, salu, grupp, salu ning solitäär. Regulaarse lahenduse põhilisteks kujunduselementideks on allee, hekk, boskett, spaleer, varikäik, parter, solitäär ja bordüür. Alleed, hekid, bosketid, bordüürid, spaleerid ja varikäigud on abiks maastikuruumi eraldamisel ja dekoratiivsete elementidena. Massiiv on suurem lausaline, ühe või mitmeliigiline istutus, istutused massiividena tehakse tavaliselt funktsionaalsel eesmärgil kaitseistandustena, vee-, müra-, tolmu-ja